Arvutimaailm 3/03

Poliitika
Infopoliitika foorum

Tõnu Vare
Eesti Rahvusraamatukogu korraldas koostöös Tallinna Pedagoogikaülikooli, Majandus– ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Avatud Eesti Fondiga 27. veebruaril infopoliitika foorumi: „Infotehnoloogia versus informatsiooni sisutööstus?”.

Haridus
Õpitarkvara Tiigrihüppelt

Britta Hansmann
Õpitarkvara all mõistetakse CD–le ja arvutidisketile paigutatud õpiotstarbelisi tarkvaraprogramme ja Internetis väljas olevaid elektroonilisi õppematerjale.

Turg
Lähemalt teenustaseme lepingust

Lauri Levo
SLA (Service Level Agreement) ehk teenustaseme leping on teenusepakkuja garantii tema paigaldatud süsteemile, millega antakse konkreetne lubadus süsteemi tõrgeteta tööks.

Peaaegu kõigis ettevõtetes on arvuti ja Internet
Tõnu Vare

Eesti kui e–riigi kujunemisele on suuresti kaasa aidanud meie ettevõtete ja firmaomanike soosiv suhtumine infotehnoloogiasse. Eesti Statistikaameti esimene sellelaadne uuring — Interneti kasutamise kohta ettevõtetes — näitas, et koguni 91% küsitletud ettevõtetest on end varustanud personaalarvutiga.

Õigus
Mõned mõtted info vabast käibest

Eneken Tikk
Looduse seisukohast on informatsiooni varjamine pigem pahategu (1) ... Autoriõiguse seisukohast vaadatuna pole ma selles päris kindel, aga isikute omavahelise suhtluse seisukohalt on see küll kahtlane.

Autoriõigusest kriitilise pilguga, 2
Anto Veldre

Turvalisus
Turvaintsidendi haldamine

Anto Veldre

Ajalugu
Arvutivõrkude arengulugu

Anni Oja
Informatsiooni levitamine, kättesaamine ja vahetamine on inimühiskonna algusest saadik olnud üheks arengu võtmeküsimuseks. Üksikisiku tasandil on informatsiooni valdamine andnud rikkusi, võimu, kuulsust; ühiskondlikul tasandil otsustanud riikide ja rahvaste saatusi.

Arvutiviiruste ajalugu —
„muinasajast” tänapäevani, 8

Visioon
Avatusest ja kihistumisest

Henrik Veenpere
Minu maailmavaade, mu töö ja igapäevase elu korraldus räägivad selget keelt — olen tehnofiil ning teatud mööndustega ilmselt ka tehnoloogiline determinist. Usun, et info– ja kommunikatsioonitehnoloogial on potentsiaali muuta elu mugavamaks, jättes mulle kohustuste arvelt rohkem aega meelepärasega tegelemiseks. Kas optimismil ning usul IKT–sse kui edasiviivasse jõudu ka tulevikus alust on, sõltub aga eelkõige otsustest, mida me ühiskonna tasemel täna vastu võtame. Otsuste vastu võtmine peab olema teadlik protsess.

Kuidas muuta organisatsiooni voolujoonelisemaks?
Lauri–Alo Adamson
Tänapäeval vaatavad firmad pidevalt üle oma IT infrastruktuuri, sooviga muuta organisatsiooni voolujoonelisemaks, vähendada kulusid ja jätkata oma tegevust optimaalsete kulutustega. Enamus IT otsustajaid maailmas on jõudnud arusaamisele, et üheks võimaluseks on siin IT infrastruktuuri konsolideerimine.

Kommunikatsioon ja vabadus
Veebruari lõpus toimus Pariisis Alcateli iga–aastane suurfoorum, seekord oli põhiteemaks integreeritud andme– ja kõnesidelahendused.

Äri jätkuvuse tagamine — hype või reaalsus?
Lainer Laurent
Infotehnoloogia põimub pidevalt läbi uutest eluvaldkondadest. Olid ajad, kui IT–l polnud üheski valdkonnas elujõudsat tähendust. Need olid ajad, kui infotehnoloogia oli lapsekingades, arenes ning esitas nõudmisi ärile. Tänapäeval on situatsioon muutunud vastupidiseks, ärinõudmised on tihti otsesed nõudmised ka infotehnoloogiale. Ärinõudmiste muutused nõuavad muudatusi ka infosüsteemides ning nende arhitektuuris. Infosüsteemid on „elustunud”, muutudes reaalajas vastavalt ärinõudmistega.

Internet
Internetireklaam Eesti ettevõtetes

Tiit Raag
Hiljuti kirjutasin uurimistöö, et välja selgitada internetireklaami eesmärgid, vahendid ning efektiivsus Eesti ettevõtete seisukohalt. Uurimuse raames viisin 2003. aasta jaanuaris läbi veebipõhise küsitluse, milles osales 27 Eestis internetireklaami teinud ettevõtet. Järgnev esitab sellest kokkuvõtte.

Kuidas Interneti abil kaalu kontrolli all hoida?
Britta Hansmann
Päikesekiired kriibivad aknaklaasi ning suur hulk naisinimesi (ja nii mõnedki meesinimesed) on taasavastanud igakevadise mure peatselt algava rannahooaja üle.

Riistvara
EMAplaat ja ISAsiin

Veiko Tamm
Vaatleme lähemalt protsessori järel ehk üht olulisimat arvutikomponenti — emaplaati.

Uut AMD sõpradele — Barton ka Eesti turul
Veiko Tamm
Veebruari alguses jõudis maailmas turule AMD protsessorite perekonna Athlon XP uusim seeria, mis kasutab koodnime Barton all tuntud protsessorituuma. Kui 2002. aasta oli Intelile suuresti võidujooks iseendaga ning AMD osaks jäi kaugele taha jäänud sabassörkija roll, siis 2003. tõi ka AMD fännide leeri uut rõõmu. Ja juba vähem kui kuu peale esilinastust suures maailmas võime uut protsessorit ka meie kohalikel ekraanidel nautida. Ka allakirjutanul oli võimalus „vana” Athlon XP 2100+ vahetada Bartoni 2500+ protsessori vastu ning uusi muljeid ja tulemusi oma kogemuste põhjal valgustada.

Uued sülearvutid IBM–ilt
Veiko Tamm
12. märtsil tutvustas IBM kogu maailmas oma kõrge kvaliteedi poolest tuntud sülearvutite perekonna ThinkPad kolme uusimat liiget — ThinkPad T40, ThinkPad X31 ning ThinkPad R40.

Rakendustarkvara
Esmakohtumine Microsoft CRM kliendihaldustarkvaraga

Margus Tammeraja
Microsoft Customer Relationship Management (edaspidi Microsoft CRM) tuli Põhja–Ameerikas turule 21. jaanuaril 2003, pea aasta hiljem kui temast esimest korda teada anti. Vähem kui kahe kuu jooksul on Microsoft CRM võetud USA–s kasutusele üle 170–s ettevõttes ning kuulda on kasutajate esimesi kommentaare — nii positiivseid kui ka veidi rahulolematuid.

Gnome 2.2 ja KDE 3.1
Lemmit Kaplinski

Must–valge käsurea ajad Linuxis on lõplikult möödas, loomulikult neile, kes seda soovivad. Selles artiklis vaatan kahte uuemat ja suuremat — GNOME vastset versiooni 2.2 ja samas värskusastmes KDE versiooni 3.1. Uuendusi on nii silmaga nähtavaid kui käega katsutavaid, põgusalt peatun ka muutustel arhitektuuris ja ennustan tulevikku.

Pildisirvijatest
Mark Fisch
Pilte saab vaadata paljude programmidega, alates Photoshopist ja lõpetades Internet Exploreriga. Suurema hulga piltidega toimetamisel on pildisirvijad siiski asendamatud abilised. Kui teil aga juhtumisi pole pilte, mida vaadata, siis olge mureta — võrgus on neid rohkem kui te eales vaadata jõuaksite.

Paint Shop Pro 8 Beta
Jaan Vare
Jasc Software rõõmustas mõni aeg tagasi kokkuhoidlikke pilditöötluse harrastajaid Paint Shop Pro 8 beetaversiooni avalikustamisega.

Varia
Rahvaste paabel Hannoveris

Veiko Tamm
11.—19. märts 2003 võttis Hannover taas vastu külalisi kogu laiast maailmast — toimumas oli järjekordne maailma suurim tehnoloogiamess Cebit 2003.

Dx Meedia
Tanel Paliale
Kui eelmises numbris külastasime üht peatselt looduskaitse alla võetavatest stuudiotüüpidest, siis sel korral on luubi all väiksem, kaasaegsem ja elujõulisem variant.

Mängud
Uudised

Lauri Jürisoo

Battlefield 1942: The Road to Rome
Kaarel Lapimaa
Mõned areenid, masinad ja muudatused: kõik mida tavaliselt lisapakilt võib oodata.

Freelancer
Andris Feldmanis
Viimasel ajal on kosmosesimusid umbes sama palju kui metsas seeni siis, kui juba pikemat aega vihma ei saja. Ühesõnaga: vähe. Maania eelmise aasta kokkuvõttesse ei suutnud end ükski pressida. Niisiis võib kogu tähelepanu rahulumeeli pühendada Digital Anvili Freelancerile.

Splinter Cell
Lauri Jürisoo
Rõõmusta ja hõiska nüüd, sest Splinter Cell on põnevaim toode, mis Tom Clancy hitivabrikus viimastel aastatel kokku kruvitud. See on muidugi arvamus, mitte fakt, aga sissejuhatuseks kõlbab küll.

Lühiarvustused
Mart Redi

Juhtkiri
Kaks meest käivad tööl

Jaan Vare

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.