fbpx Kõige enam kaitseb andmeid sõrm | AM.ee

Kõige enam kaitseb andmeid sõrm

Uuringufirma Norstat läbiviidud uuringu kohaselt mõtleb suurem osa inimestest oma andmete kaitsmisele ühel või teisel viisil. Kui sõrmejäljelugejat kasutab mobiilis asuvate andmete kaitseks ligi pool ehk 48% vastanutest, siis populaarsuselt järgmine turvavahend on PIN-kood, mille abil hoiab oma telefoni sisu luku taga 41% inimestest. Populaarsuselt järgmised autentimisviisid on parooli kasutamine (28%), mustri joonistamine (17%), näotuvastus (12%) ning silmaiirise skanneri abil autentimine (2%). Vastanutest paljudel on telefoni sisenemiseks ka mitu moodust, näiteks sõrmejäljelugejat dubleerib PIN-kood.

Lisaks selgus uuringust, et kaheastmelisest autentimist kasutab vaid 36% vastanutest ja 32% isegi ei teadnud, mida see tähendab.

Samsungi ja küberjulgeolekuettevõtte CybExer Technologies tellitud uuringu põhjal iga kaheksas inimene ei pea aga üldse vajalikuks oma telefoni lukustada ning seetõttu on kuni 160 000 elaniku isiklikud andmed küberkurjategijatele lihtne saak.

„Kui arvestame, et Eesti elanikkonnast on mobiilikasutajad 95% ning koguni 13% neist ei kasuta oma telefoni turvamiseks ühtki vahendit, siis on see õõvastav, kui paljude inimeste andmed on küberkurjategijatele samahästi kui üles korjata,“ kommenteeris Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma.

„Veelgi enam – kuna mobiiltelefonis hoitakse mitte ainult iseenda andmeid, vaid selle kaudu on võimalik ligi pääseda ka mobiilikasutaja lähedaste andmetele, on riskitsoonis elavate inimeste arv veelgi suurem. See on murettekitav kuna enda telefoni põhiline kaitsmine on tehtud inimeste jaoks väga mugavaks,“ lisas Aasma.

„Uuring kinnitas seda, mida ise pelgasime: väga paljud eestlased on andmelekete ja häkkimise ohvriks langenud, kuid siiski ei tea üle poole inimestest, milliseid vahendeid tehnoloogia pakub, et selliseid kulukaid ja tülikaid situatsioone vältida,“ rääkis Aasma. „Soovitus on kombineerida riist- ja tarkvaralisi lahendusi, et astuda üks samm veel edasi ning ainult sõrmejäljele või lihtsale salasõnale veel midagi lisada, olgu selleks siis andmete säilitamine Samsung Knox turvasüsteemi kaudu, erinevad paroolihaldurid või tarkvara õigeaegne uuendamine. Iga teadlikult tehtud liigutus enda kaitsmiseks vähendab võimalust, et küberpätid teie privaatsele infole ligi pääsevad.“

Samsungi ja CybExeri tellitud ja uuringufirma Norstat läbiviidud uuringus osales Eestist 1021 inimest vanuses 18-64 aastat. Uuring viidi läbi vahemikus 30.08 – 03.09.2019. Osalejatest 51% olid mehed, 49% naised, 69% olid rahvuselt eestlased ja 31% muust rahvusest.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.