Lõppenud aasta on tõestanud, et petuskeemid ei piirdu enam lihtsalt e-kirjade ega kahtlaste sõnumitega. Nüüd on need targemad ja tihtilugu väga isiklikud. Ainuüksi Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) esimese poolaasta statistikast selgub, et eestlased kaotasid petturitele ligi 7,6 miljonit eurot, millest üle 4,5 miljoni moodustasid telefonipettused.

Igasuguste Internetis levivate petuskeemide ohvrid annavad igapäevaselt kurjategijatele ligipääsu oma pangakontole ja õiguse nende nimel tehingute tegemiseks. Kui oled liiga hilja avastanud, et tegu on pettusega, kuidas siis käituda ning kuhu pöörduda, et kahju oleks võimalikult väike?

Taiwanist pärit tehnoloogiafirma Synology, mis meil tuntud kõigepealt väikeste ja turvaliste kodu- ja kontoriserveritega (NAS), tõi välja uue tippvalvekaamera BC800Z – üsna keeruka seadme, mis pole lihtsalt tavaline passiivne IP kaamera, vaid tehisaruga varustatud digivalvur, mis näeb seal, kus inimsilm hätta jääb ja peab veel lisaks päris mitut ametit.

^{Foto: Florenz Mendoza, Pexels}

Selle aasta jooksul on politseis registreeritud 473 internetiga seotud kelmusjuhtumit. Kogukahju ületab 1,2 miljonit eurot. Eesti E-kaubanduse Liit tuletab meelde, et turvalise ostukogemuse tagamiseks tasub eelistada usaldusväärset „Turvaline ostukoht" märgist kandvaid e-poode.

Politsei statistika järgi on suurim pettuste kanal Facebooki Marketplace ja teised järelturuplatvormid. Märtsis ja augustis tõusid kahjusummad eriti kõrgele – vastavalt 457 445 ja 398 990 euroni. Ohvriks võib langeda nii ostja kui müüja.

Nii nagu hiljuti Elisaga, nii tabas nüüd ka Telia kliente võltsarvete laine. Suur osa neist filtreeris postiprogramm küll spämmikausta, kuid paljudele kasutajatele jõudis petukiri ka Inboxi ehk põhipostkasti. Kuna kurjategijad levitavad Telia nimel võltsarveid, juhib ettevõte tähelepanu neljale olulisele märgile, mis reedavad, et tegu on petturite poolt saadetud e-kirjaga. 

Paljud on kunagi istunud virtuaalsel koosolekul, higimull otsa ees, lootes, et keegi ometi ei teeks ekraanipilti sellest ülisalajasest aruande slaidist. Kaugtöö ajastul on salajane äri-info muutunud samaaegselt nii väärtuslikuks kui ka kergesti lekitatavaks. Üksainus klõps – ja suur saladus, pooleliolev kavand või tundlik tabel on lekkinud. Mida teha?

Novembri alguses tõi Telia oma koduinterneti klientideni Turvavõrgu lahenduse, mis pakub lisakaitset kodusele internetiliiklusele ning hoiab ära ohtlikele veebilehtedele sattumised, õngitsuskatsed, petukirjad ja pahavara rünnakud.

^{Foto: Andrei Ozdoba}

Eesti suurima kübervõistluse Telia Cyber Battle of Estonia ja Kübernaaskel 2025 võistluse 50 finalisti seast selgusid Eesti parimad noored küberkaitsad ja küberkoolid. Võistluse võitis 23-aastane Lyra Rebane, kelle eesmärgiks oli tõestada, et selle võistluse saab võita ka ilma tehisaru kasutamata. 31 kooli seast pälvisid parima küberkooli tiitli 3 Tartu kooli ja kõrgkoolidest Tal Tech. 

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) hoiatab, et Eestis on tuvastatud üle 3000 nakatunud nutiseadme – robottolmuimejatest ja valvekaameratest kuni külmikute ja teleriteni, mida kurjategijad võivad kasutada küberrünnakute läbiviimiseks. Enamik nakatunud seadmetest on vähetuntud tootjatelt.

Microsoft on paigaldanud hulga digitaalseid tõkkepuid – niinimetatud turvatõkkeid (safeguard holds) – et kaitsta vigaste draiverite või kokkusobimatu tarkvara eest. Nüüd on aga Redmondi tarkvarahiid otsustanud veel kaks sellist tõket eemaldada, lastes Windows 11 24H2 uuendusel voolata masinatesse, mis seni pidid kuival istuma.