Selleks, et kaitsta end identiteedivarguse eest, tuleb nii isiklikes kui ka tööalastes tegemistes hakata kasutama isikutuvastamisel meetodeid, mis ei seo inimest ühe kindla salasõnaga. 

Eri rakenduste ja teenuste kasutamisel on jätkuvalt kõige levinum autentimisviis kombinatsioon kasutajatunnusest ja salasõnast. Sellele on mõnel juhul lisandunud biomeetrilised tuvastusviisid, mida sageli kasutatakse ka hoopis alternatiivina kasutajatunnuse ja parooli sisestamisele. 

Telia saatis 2024. aastal oma klientidele enam kui 530 000 äikese eest hoiatavat SMS sõnumit. Osaliselt tänu sellele kahanes äikesega seotud kliendipöördumiste hulk enam kui kaks korda ning ettevõte jätkab hoiatavate sõnumite saatmist ka sel suvel. 

Telia poolt välja arendanud lahendus kasutab tehisaru, mis kontrollib igal hommikul ja õhtul järgneva 12 tunni ilmaennustust. Kui tuvastatakse, et mõnes Eestis piirkonnas on äikese esinemise tõenäosus suurem kui 40 protsenti, edastatakse selle piirkonna klientidele hoiatav SMS-sõnum. 

Elisa klientide seas eelmisel aastal läbi viidud uuringus tunnistas 41% lapsevanemaid, et vajaksid abi ja lisainfot, kuidas oma lapsi digikeskkonnas kaitsta ja  52% märkis, et nende lapsed kasutavad  nutiseadmeid päevas rohkem, kui üldised soovitutsed seda lubaks. Elisa on otsutanud oma klientidele edaspidi soovitada nutitelefoni soetamist lastele alates üheksandast eluaastast ja väiksemate laste vanematele soovitada alternatiive lastekellade ja nuputelefonide näol.  

Aeglane internet ja tõrkuv ühendus on midagi, mis ei meeldi kellelegi, kuid tihti ei teki need probleemid suuri faile alla laadivast pereliikmest või probleemidest teenusepakkujaga, vaid hoopis vananenud ruuterist. 

Oma aja ära elanud ruuterid võivad hakata järsult probleeme tekitama, mille tõttu kannatab nii teenuse kvaliteet kui ka turvalisus. 

Kui äkiline, võõras heli lõikab õhku või sinu nutitelefoni ekraanile ilmub ootamatu teade, mis tõmbab tähelepanu, siis ära ehmu: sõda ei ole (ilmselt) lahti. See võib ühel päeval päästa sinu või sinu lähedaste elu. Eesti riik katsetab kolmapäeval lahendust, millega oluline hädaolukorra teave jõuaks inimesteni parimal võimalikul moel. Selle pusle üheks kõige olulisemaks tükiks on igaühe taskus olev nutitelefon.

Juba sel kolmapäeval, 14. mail 2025, tehakse kaitseväe suure õppuse Siil raames test, mis puudutab võimalik, et miljonit eestimaalaste taskus olevat nutiseadet. 

Virtuaalsetel koosolekutel peitub alati üks vaikne oht: mis siis, kui keegi peaks kohtumise tundlikku ja tähtsat vestlust või ekraanil vilksatavat olulist dokumenti salaja jäädvustama? Ärisaladuse jagamisel läbi ekraani on võimalikke piilujaid raske märgata. Microsoft, olles miljoneid kasutajaid ühendava Teamsi platvormi arendaja, on otsustanud sellele probleemile laheneda üsna radikaalselt. Valmistu üllatuseks, sest peagi võib katse Teamsi koosolekust ekraanipilti teha viia hoopis musta auguni.

Kuigi Google Workspace ja Microsoft 365 on levinud tööriistad koostööks ja failide jagamiseks, ei saa unustada, et nende turvaline kasutamine algab õigetest seadistustest.

Telia viis oma äriklientide seas läbi kasutusel oleva pilvekeskkondade Microsoft 365 ja Google Workspace’i seadistuste kontrolli. Selgus, et keskmiselt 45% ettevõtete endi tehtud seadistustest vajab parendamist ja 10% praegusest seadistustest kujutavad lausa võimalikku turvaohtu ettevõtte andmetele.

Mõtle korraks, mitu akut sinu kodus on – telefonid, läpakad, puldid, kõrvaklapid, akutrellid, tolmuimejad, isegi elektrijalgrattad või -tõukerattad... neid on tõesti palju ja tuleb järjest juurde! Kuigi need väikesed energiaallikad teevad elu mugavaks, peidavad ka endas üht ohtu, millest me sageli ei mõtle: tulekahju riski.

Päästeamet on ammu tähele pannud, et akudega seotud tulekahjud pole enam haruldus. Ja mis veel hullem – neid on tihti palju keerulisem kustutada kui tavalist põlengut.

1. mail on rahvusvaheline Paroolipäev. NordPassi 2024. aasta uuringu kohaselt saab küberkurjategija lahti murda lausa 78% maailma kõige levinumatest salasõnadest ühe sekundiga. 

Inimeste seas on levinud müüdid, mille ärakasutamine muudab nad kergeks saagiks küberpättidele. Allpool leiad kolm kõige ohtlikumat, mille otsa langetakse.

Kui mullu aasta esimeses kvartalis blokeeris Elisa klientide internetikasutust turvav teenus 5,4 miljonit pahatahtlikku linki, rämpssõnumit ja reklaami, siis tänavu samal perioodil kasvas see arv 7,9 miljonini – ehk on tõusnud ligi 46 protsenti. See tähendab, et iga päev tuvastati keskmiselt üle 27 000 rünnaku rohkem kui aasta tagasi.