fbpx Turvalisus | AM.ee

Turvalisus

Arvutiturvalisus ja muud turvateemad IT vallast. [Turvateema RSS]


Microsoft plaanib muutuda süsinikunegatiivseks aastaks 2030

Ilmselt võtavad juba paljud aknast välja vaadates nähtavat pilti kui kliimasoojenemist - ka ettevõtted on asunud tegutsema, et klientide silmis selles osas mitte süüdlasena paista ning tõsiselt midagi ette võtta keskkonna jaoks. Microsoft plaanib saada aastaks 2030 süsiniknegatiivseks ja loob lisaks ka miljardi dollari suuruse Kliimainnovatsiooni Fondi (Climate Innovation Fund).

Kuidas luua meeldejääv ja unikaalne salasõna ning seda turvaliselt hoida?

Kasutaja tuvastamiseks on endiselt salasõnad veel enimlevinud viisiks. Samas on need ka küberkriminaalide lemmiksihtmärgiks, sest kontodega on mõnikord seotud ka pangakaardid või muud tähtsad isikuandmed, millega annab palju kurja teha. Elisa ärikliendiüksuse juht jagab mitu head nippi, mida tasub järgida salasõnade genereerimisel ja meeles pidamisel.

Windows 7 ajastu sai läbi - vana operatsioonisüsteemi kasutajad on nüüd omapead

Windows 7 operatsioonisüsteemi tugi Microsoftilt lõppes 14. jaanuaril 2020. Aamen. Mis nüüd edasi saab? 

11 aastat tagasi Windows Vista vigu parandama kutsutud Winows 7 on nüüd oma aja lõplikult ära elanud ja Microsoft tahab, et kõik sellest ükskord loobuksid ja Windows 10 peale üle koliksid, sest vana operatsioonisüsteemiga tootja enam ei tegele ning uuendusi ei jaga. Kasutajad, kes on ikka veel Windows 7 peal, on jäänud omapäi ja uued turvaaugud, mis ärakasutamist leiavad, ei saa enam kiirelt lapitud.

Kuidas eristada Internetis võltsvideot päris videost?

Facebook pani detsembris kinni võltskontode võrgustiku, mis levitas libauudiseid miljonitele kasutajale. IT-firma Helmes lahenduste arhitekti Markus Karileedi sõnul suudab arvuti luua hetkega pea veatuid pilte ja klippe inimestest, keda tegelikult ei eksisteeri ning samuti on deepfake ehk võltsvideod läinud nii loomutruuks, et neid on raske reaalsest eristada. Kuid siiski saab jagada soovitusi, mismoodi paremini võltsingut ehtsast eristada.

Ellujääjale: varustus, mis võiks alati olla tagataskus

(Sisuturundus)

Mis saab siis, kui elekter läheb ära, radiaator on külm ja vett kraanist ei tule? Või kui peab kuidagi õhtu või öö mööda saatma metsas kuuse all? Jaanuariööd on küll soojad, kuid mitte piisavalt, et niisama samblale pikutama minna. 

Siin on valik varustust, mis võiks ühel ellujääjal alati kotis, autolaekas või esmaabitarvete kapis varuks olla.

Jälle levib õngitsuskiri, mis on Telia auhinnamänguks maskeerunud

Taas on levima hakanud Telia auhinnamänguks maskeeritud kiri, milles kutsutakse kirja saajat üles vastama küsimustele, et võita auhindu.

Telia kinnitusel nad sellisel kujul auhinnamänge läbi ei vii ning kirja tegeliku levitaja soov on hoopis saada ligipääs inimeste isiklikele andmetele, sealhulgas kasutajanimedele, paroolidele või krediitkaardiandmetele.

41% Eesti vanematest ei küsi lastelt luba nendest millegi sotsiaalmeediasse postitamiseks

Vastutustundlik vanem jagab materjali lastest sotsiaalmeedias vastutustundlikult ja suur osa seda teevadki, kuid raske on tõmmata piiri, mis määratleb laste õiguste rikkumise koos laste turvalisuse ohustamisega ning milline on foto- ja videomaterjalide ohutu kahjutu jagamine mälestuste säilitamiseks. On olemas mõned põhireeglid, mida tuleks järgida, et muuta suhtlus sotsiaalmeedias võimalikult turvaliseks.

IT teenuste juht soovitab: neid kübersoovitusi järgides jätad pätid pika ninaga

Eesti tehnoloogiaettevõtte Iteraction IT teenuste juht Lauri Sinisaar toob välja mõned olulisemad viisid, kuidas end lihtsate võtetega kübermaailmas kaitsta ning milliseid tegevusi vältida tuleks.

Erinevad küberohud varitsevad tänapäeval sisuliselt iga nurga peal. Alles hiljuti rääkis endaga juhtunud häkkimisintsidendist tuntud Eesti sisulooja ja Youtuber Victoria Villig, kelle Instagrami konto kaaperdasid pahalased ja nõudsid lunaraha. Sealjuures näitavad uuringud, et inimesed ei ole tihti nendest ohtudest teadlikud ja ei oska end ka nende vastu kaitsta.

Vaid 6% Eesti ettevõtetest blokeerib töötajate ligipääsu sotsiaalvõrkudele

Kaspersky tellitud uurimuse järgi ei blokeeri 81% Eesti ettevõtetest oma töötajatele mitte mingeid teenuseid ega veebisaite. Siiski on tööarvutis ainult 2% töötajaid täiskasvanutele mõeldud sisuga veebisaite külastanud ja 10% veebis oste teinud. Levinuimad riskantsed toimingud, mida vastanud töö ajal teevad, on oma e-posti kontrollimine (67%) ja suhtlusvõrkudesse postitamine (20%). Samal ajal blokeerib sotsiaalvõrke vaid 6% ettevõtetest.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.