Seni oleme lootnud ohuteavituse SMS-idele, kuid tehnoloogiamaailmas on see justkui tähitud kirja saatmine ajal, mil vajame valguskiirust. Täna astus Eesti olulise sammu tulevikku: Päästeamet ja Riigiside Sihtasutus (RIKS) sõlmisid lepingu Norra tehnoloogiahiiu One2Many Norway AS-iga, et tuua meieni Cell Broadcast ehk välkteavituse lahendus, mida kasutavad juba paljud Euroopa riigid.
Eestis langeb petturite ohvriks iga päev kümneid inimesi, kus paljudel juhtudel kasutavad kurjategijad ära inimeste usaldust digiriigi ja selle teenuste vastu.
Keskkriminaalpolitsei ja Coop Pank jagavad, kuidas ennast järjest osavamaks muutuvate pettuste eest kaitsta.
Alates tänasest, 29. aprillist saab registreerida Smart-ID kontot kasutades ID-kaarti ja NFC-ühendusega nutitelefoni. Selleks ei ole vaja kasutada arvutit, eraldi kaardilugejat ega avada internetibrauserit. Uus meetod vahetab välja siiani toiminud kaardilugeja-põhise konto registreerimise ning vähendab nii pettuste riski.
Tallinnast sai jälle globaalse küberkaitselava keskpunkt, kus on alanud NATO küberkaitsekoostöö keskuse (CCDCOE) korraldatav suurõppus Locked Shields.
Locked Shields pole tavaline IT-konverents ega ka lihtsalt häkkerite kokkutulek. See on maailma suurim reaalajas toimuv küberkaitseõppus, mis on oma mastaabilt võrreldav digitaalse olümpiaga.
Digiaruteludes keskendume me tihti noorte ekraaniajale ja sotsiaalmeedia mõjule, kuid varju jääb üks sama haavatav sihtrühm: eakad. Samsung Eesti kommunikatsioonijuht Saskia Kivi leiab, et tehnoloogia areng ja järjest salakavalamad petuskeemid võiksid tuua senisest rohkem tähelepanu just nendele, kes ei ole internetiga üles kasvanud.
Esimeses kvartalis oli levinuimaks ohuks pahavara, kuid andmepüük püsis samuti peamiste riskide seas. Ohvreid meelitati spordiülekannete, tuntud brändide, kuulsuste, kiire rikastumise lubaduste ja tasuta allalaadimistega.
Elisa digiturvalisuse tootejuhi Ivar Tennokese sõnul ei ole küberpettused enam massiline "õnge viskamine", vaid liiguvad üha enam sihitud rünnete suunas. “Kui varem loodi üks petuleht ja loodeti, et keegi sinna satub, siis nüüd kogutakse inimeste kohta infot ning luuakse selle põhjal skeeme, mis on kohandatud konkreetsele kasutajale,” ütles ta.
Me oleme harjunud mõtlema „pilvest“ kui millestki hoomamatust ja kindlast – justkui hõljuksid meie veebid, e-kirjad, fotod ja ärikriitilised andmed kusagil stratosfääris, kaitstuna maiste murede eest. Hiljuti sai see illusioon aga valusa ja leegitseva löögi. Iraani raketirahe ja droonirünnakud Amazoni (AWS) andmekeskustele Bahreinis ja Dubais on meelde tuletanud karmi tõe: pilveteenused on tegelikult vägagi füüsilised hooned täis kaableid, kiipe ja betooni, mis on haavatavad ka kõige konventsionaalsema sõjategevusega.
Foto: Gemini Nano Banana
Täna startinud ajaloolisel Artemis II missioonil alustasid astronaudid pikka kümnepäevast teekonda ümber Kuu ja tagasi, kihutamas Orioni-nimelise kosmoselaevaga süvakosmoses, et sillutada teed inimkonna naasmisele Kuule tohkem kui 50 aastat hiljem. Muidugi on kasutusel miljardeid dollareid maksev tipptehnoloogia ja maailma parimad insenerilahendused. Kuid siis, keset seda universumi vaikust ja suursugusust, põrkuti korraga kokku vägagi maise nähtusega, mida tunneb iga kontoritöötaja – tõrkuva Microsoft Outlookiga.
Inimesed kasutavad igapäevaselt oma telefoni ning arvutit avalikes kohtades nagu bussis, kohvikus, rongis või trennis. Kuigi see tundub pealtnäha süütu tegevus, võib ekraanilt nähtav info olla midagi, mida hiljem saab kasutaja vastu kurjalt ära kasutada.
Turvateadlikkuse platvormi Phisbite tootejuht Urmo Keskel rõhutab, et oma isiklike meilide, kontode ja sõnumite kuvamine avalikus kohas on reaalne ohutegur ning iga tehnoloogia kasutaja peaks oma ekraani võõraste silmade eest kaitsma.
Elisa annab teada, et täna varahommikul hakkas levima uus petukirjade laine, kus petturid esinevad Elisa nimel ning väidavad, et kliendi arve on tasumata või makse viibib. Kirjade eesmärk on meelitada inimesi klõpsama lingile ja sisestama oma pangatunnuseid võltsitud makselehel.
Petukirjad matkivad Elisa ametlikku arveldusalast suhtlust ning kasutavad nii ettevõtte visuaali kui ka keelekasutust, et jätta võimalikult usutav mulje. Tavaliselt hoiatatakse kirjas lisatasude, viiviste või teenuse katkestamise eest, kui väidetavalt tasumata arvet kohe ei maksta.