Küberkurjategijate veenvamad petukirjad sunnivad ettevõtteid kasutama praktilisi õngitsussimulatsioone, et kasvatada töötajate valmisolekut päris rünnakuteks.

Phishbite’i kaasasutaja ja küberturvalisuse ekspert Urmo Keskel ütles, et pelgalt koolitustest ja slaidiesitlustest ei piisa, sest oskus tekib alles päris olukorda harjutades. Tema sõnul kasutab platvorm simuleeritud õngitsusrünnakuid, mis matkivad tegelikke petukirju ja võimaldavad töötajatel eksimustest õppida ettevõttele kahju tekitamata.

Kaitsetehnoloogiaettevõte Vegvisir esitleb Pariisis toimuval maailma suurimal kaitsetööstusmessil uut automaatset sidehaldussüsteemi ja olukorrateadlikkuse platvormi laiendust, mis toob juhtimise maismaalt ka õhku ja merele.

„Tere, ema siin!“ – aga mis siis, kui toru otsas on hoopis kurikaval tehisintellekt? Google tõttab Androidi kasutajatele appi ja toob välja oma tehisarutuvastaja, mis petukõned blokeerib.

Vaja läheb Androidi ja Phone by Google äppi, samas peab olema installitud ka Google Messages ja Google Contacts. Kui kahtlane tegelane (või masin) helistab, läheb helistaja poolt, kui ta kasutab ka Androidi, vastuvõtjale salajane kood. Tegemist on krüpteeritud "käepigistusega" teenusega RCS (Rich Communication Services).

Tööarvutit ja -telefoni kasutatakse enamasti ka tööd mitte puudutavateks tegevusteks. Telia küberturbe insener Tarvo Kunzi sõnul kipub aga just see suurendama riske, mille mõju võib ulatuda kogu ettevõtteni.

Tänapäeva lahinguid ei võideta enam ammu vaid kaevikutes või õhuruumis. Suur osa globaalsest julgeolekust sepistatakse hoopis serveriruumides ja andmekeskustes. Täna koondus kogu kübermaailma teravaim tähelepanu taas Eestile, kui Tallinnas sai avalöögi NATO küberkaitsekoostöö keskuse korraldatav 18. rahvusvaheline küberkonfliktide konverents CyCon 2026 teemaga „Securing Tomorrow“ (Homse kindlustamine).

Kes poleks vahetevahel ühendanud arvutit mõnda tasuta WiFi-võrku, kohvikumenüü vaatamiseks skaneerinud QR-koodi või laadinud mobiili akut avalikus laadimispunktis? Kõik need pealtnäha süütud tegevused võivad inimesele lõppeda tühjaks tehtud pangakonto või tema tööandjale tekitatud massilise andmelekkega. Millised on kuus enamlevinud lõksu, mis avalikus ruumis varitsevad ja kuidas neid vältida?

Telia hoiatab oma kliente Eestis levivate petusõnumite eest, mida on viimase ööpäeva jooksul saadetud mitmetele Telia klientidele. 

Petusõnumite sisuks on teade tasumata hoiatustrahvist. Esimeses petusõnumite laines oli sõnumi saatjaks märgitud Läti politsei, teises laines aga juba kohalik Politsei- ja Piirivalveamet. Sõnumites sisaldub link veebilehele, kus kasutajale pakutakse võimalust trahv kohe ära maksta.

Telia petukõnede tõkestamise statistika näitab, et välismaalt Eestisse suunatud petukõnede hulk on viimasel kahel kuul märgatavalt kahanenud. 

Telia võttis märtsis kasutusele uuenduse välismaalt tulevate petukõnede tuvastamiseks ja blokeerimiseks ning see võib olla ka üks põhjusi, mis on petukõnede hulka Telia võrgus kahandanud.  

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) paiskas eile, 13. mail avalikkuse ette ID-tarkvara värske versiooni 26.4. Selle rutiinse uuendusega anti ühtlasi ka teada, et Windows 10 ajastu hakkab ametlikult läbi saama.

Kõige olulisem sõnum, mida RIA seekord rõhutab, ei puuduta ainult uusi funktsioone, vaid hoopis seda, mis ees ootab. Alates käesoleva aasta sügisest lõpetatakse ID-tarkvaras Windows 10 tugi.