fbpx Kas meelte internet hägustab piire mõtlemise ja tegemise vahel? | AM.ee

Kas meelte internet hägustab piire mõtlemise ja tegemise vahel?

Kuigi asjade internet on maailmas alles kanda kinnitamas, siis arendavad tehnoloogiafirmad juba välja meelte internetti, millega meie senine kasutajakogemus pea peale keeratakse. Näiteks saab tulevikus e-toidupoodides toitu maitsta, reisil olles ükskõik, mis riigi keeles suhelda ning tunda filmi vaadates ka filmistseenide lõhnu.

„Täna on nutitelefonid meie elu lahutamatuks osaks, kuid hetkel suhtleb tehnoloogia vaid meie kahe meelega – nägemise ja kuulmisega. Samas ootavad pooled maailma nutitelefonide kasutajad, et aastaks 2025 suhtleks tehnoloogia meie kõikide meeltega – nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise kui ka mõtlemisega,“ ütles Ericsson Eesti juht Andrus Durejko. Ta usub, et meelte internet ehk Internet of Senses on tulevikutrend, millest ei saa mööda vaadata ükski tehnoloogiaettevõte ega ka tarbija.

Meelte internet tähendab eelkõige seda, et meie senine kasutajakogemus keeratakse pea peale, sest tulevikus on ka meie meeled igapäevaselt tehnoloogiaga ühendatud. „Näiteks istud kodus enda köögis ning mõtled Itaalia stiilis õhtusöögi korraldamisele. Järsku hakkab mängima itaalia muusika ning isuäratav pasta või pizza lõhn tungib ninasõõrmetesse. Pilku söögilauale pöörates näed, kuidas see on kaetud täpselt nii nagu itaaliapärases kodurestoranis. Laua ümber istuvad sõprade avatarid, kellele saad koheselt saata õhtusöögiks kalendrikutse. Üheskoos saate esitada vajalikele toiduainetele e-poes tellimuse, maitstes enne, kas tomat maitseb poes sama värskelt kui te seda ette kujutasite,“ näitlikustas Durejko.

„Ta lisas, et praegu võib see tunduda ulmelisena, kuid uuringute kohaselt  on 81% nutitelefonide kasutajatest sellisele tulevikuperspektiivile avatud. 40% peab peamiseks tõukejõuks meelelahutusmaailma, 33% on veendunud, et selle tingib e-ostlemine ning 31% kliimasoojenemine.  

Kuidas muutub tehnoloogia ning mis meid ees ootab? Piirid mõtlemise ja tegemise vahel hägustuvad

2030. aastaks on tehnoloogia seatud meie mõtetele reageerima ning neid isegi teistega jagama. „Aju kasutamine ühe liidesena võib tähendada klaviatuuride, hiirte, mängukonsoolide ja teiste digiseadmete kasutajaliideste lõppu. Kasutaja peab mõtlema ainult käskudele ja need juhtuvad,“ ütles Ericsson Eesti juht.

Tulevikus eeldavad tarbijad ka, et nad saavad täielikult kontrollida mitte ainult seda, mida nad kuulevad, vaid ka seda, kuidas teised neid kuulevad. „Näiteks oodatakse, et kui sa räägid reisil olles oma emakeelt, siis see tõlgitakse automaatselt ja veatult sihtkoha keeleks ning see võimaldab vabalt reisil olles kohalikega suhelda. Samamoodi saab kõrvaklappidest kuulda nende keelt ning igasugused suhtlusbarjäärid on elimineeritud,“ lausus Durejko. Ta lisas, et ilmselt saab tulevikus kontrollida ka seda, kuidas sinu hääl teistele kõlab. Samuti eeldatakse, et ükskõik millised füüsilisse maailma paigutatud digiobjektid kõlavad täiesti reaalselt.

E-toidupoodides saab tooteid enne ostu maitsta

Välimus võib tihtilugu petta, kuid maitse annab palju rohkem teavet. Tihtilugu määrab just maitsemeel, kuidas me minevikku mäletame. Näiteks meenuvad lapsepõlvega alati kindlad maitsed olgu selleks lemmikjäätis või vanaema pannkook. „Tulevikus on olemas seade, mille saab suhu pista ning kõik maitseb täpselt nii nagu sa ise soovid. Teisisõnu võid süüa tervislikke toite, kuid lisada neile maitsva šokolaadi või viie tärni restoranitoidu maitse,“ kirjeldas Andrus Durejko. Tema sõnul võib see tehnoloogia kaasa tuua ka revolutsiooni toidukaupluste e-poodides, kus valitud toitu on võimalik enne ostukorvi lisamist maitsta.

Praegu on lõhna peaaegu võimatu digitaalselt edastada, kuid see kõik peaks muutuma 2030. aastaks. „Lõhn mõjutab oluliselt, kuidas me midagi tunneme ja kogeme. Tulevikus võime külastada digitaalselt metsa või maapiirkonda ning kogeda nende kohtade kõiki looduslikke lõhnu. Samuti tunda näiteks filmides toimuvat või muuta haisvaid lõhnu meelepärasteks,“ sõnas Ericsson Eesti juht. Ta usub, et lõhna digitaalsest tajumisest on kõige rohkem võita just meelelahutusmaailmal ja ka turismil.

Kümne aasta pärast saame ka puudutada kõike ning kõikjal täiesti digitaalselt. „Näiteks on võimalik e-poes osteldes katsuda, mis materjalist kampsun või pluus on ning kuidas see tundub naha vastas. Samuti oodatakse, et rokk-kontserti võimast vibe’i oleks võimalik tunnetada, olles ise justkui suurstaadionil rahvamassi seas kaasa elamas,“ selgitas Durjeko.

Ericsson Eesti juht nentis, et kuigi meelte interneti tehnoloogia on veel algstaadiumis, siis võib olla kindel, et see on tulevikutehnoloogia, mis meid kõiki puudutab.

Meelte interneti tehnoloogia alustalaks on 5G-võrkude olemasolu.

„Hetkel pole veel olnud võimalik meelte interneti tehnoloogiat ja rakendusi arendada, kuna alles hiljuti hakati looma 5G-võrke, mis on selle kõige eelduseks. Siiski võib eeldada, et 5G-võrkude loomine viib meie ühiskonna uuele tasemele ning see annab võimaluse ka Eestile. Kui seni on Eesti digiriigi kuvand baseerunud peamiselt e-riigil, siis siin on meil võimalus teha innovatsiooni ning töötada välja lahendusi, mis mõjutavad meie igapäevast tarbimist üle terve maailma,“ lausus Andrus Durjeko.  Ta lisas, et Ericsson on 5G-seadmete ja innovatsiooni osas ülemaailmne turuliider ning juba praegu töötatakse usinasti seadmete kallal, mis võimaldavad lisaks asjade internetile ka meelte interneti võidukäiku.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.