Lahenduseta asju pole olemas.
Tallinnas algas sel sügisel pilootprojekt, kus linnaliinibussid ja prügiautod hakkavad otsima katkiseid või puuduvaid liiklusmärke. Selleks paigaldavad Tallinn linn ja FinEst Targa Linna Tippkeskuse teadlased sõidukitele erilised sensorid ehk targad kaamerad. Uus süsteem aitab linnal saada kohest infot liiklusmärkide seisukorra või puudumise kohta.
Foto: Google Gemini, nano Banana (AI)
Startup Estonia ja Statistikaameti andmetel on idusektoris hõivatud töötajate arv hakanud taas kasvama ning ulatus tänavu esimese poolaasta lõpuks 15 948 töötajani. Kasvu veavad idusektori tipptegijad, noortel iduettevõtetel on aga endiselt keeruline säilitada olemasolevat tööjõudu.
Tehnoloogiaettevõte TextMagic müüs kodulehtede loomise platvormi Voog.com omava firma Edicy rahvusvahelisele pilvetarkvara ettevõttele Erply, mis avab ettevõttele uusi arenguvõimalusi.
Mõni päev tehnoloogia ajaloos on tähtsam kui teine, ehkki see võib suurtesse uudistesse mitte jõuda. 25. august 1991 on just selline. Ühel selle suvepäeval istus Soome tudeng, 21-aastane Linus Benedict Torvalds, oma arvuti taga ja kirjutas midagi, mis tundus esmapilgul olevat lihtsalt järjekordne postitus lõputute uudisgruppide seas. Ta teatas, et töötab "lihtsalt hobina" välja tasuta operatsioonisüsteemi, mis on mõeldud 386(486) protsessoriga AT-arvutikloonidele.
Tallinna linna ja Tehnopoli ühiselt korraldatav nutikate linnalahenduste konkurss Tallinnovation jõudis tänavu uue tähiseni. Kui varasematel aastatel on konkurss keskendunud vaid Tallinna linnakeskkonnas testimisvõimaluste pakkumisele, siis seekord avaneb kolmel Eesti ettevõttel võimalus katsetada oma lahendusi ka väljaspool Eestit – Saksamaal, Heidelbergi linnas.
Eesti puidutööstuse automatiseeritus on jõudnud 46% ja digitaliseeritus 59% tasemele. Samal ajal on sektori suurim kitsaskoht tööjõupuudus, mis pidurdab uute digilahenduste ja automaatsete süsteemide kasutuselevõttu. Paljud sektori kriitilised tööprotsessid sõltuvad endiselt käsitööst ja oskustööliste leidmisest. See ohustab Eesti puidutööstuse konkurentsivõimet ja võib jätta meie ettevõtted rahvusvahelistest konkurentidest maha – selgus sellel suvel tehnoloogiaettevõtte Thorgate poolt läbi viidud põhjalikust küsitlusest 20 juhtiva Eesti puidutööstusettevõtte seas.
Foto: RDNE Stock project, Pexels
Startup Estonia värske raport annab põhjaliku ülevaate Eesti süvatehnoloogia ökosüsteemi seisust 2024. aastal ja visandab plaane aastaks 2025, pakkudes nii lootustandvaid numbreid kui ka valusalt ausaid peegeldusi kitsaskohtadest. Eesmärk on ambitsioonikas: aastaks 2030 peaks Eestis tegutsema 500 süvatehnoloogia idufirmat. Praeguseks on see number aga 165, millest 12 on juba kasvufaasis või küpsed ettevõtted.
Alates 2. augustist peavad üldotstarbelised tehisintellekti kasutavad süsteemid vastama tehisintellekti määruse läbipaistvusnõuetele. Andmekaitseidu GDPR Register tegevjuht Krete Paal tõi välja määrusega seotud levinumad hirmud ja müüdid ning selgitas, mida ettevõtjad peavad juba täna ära tegema.
2025. aasta esimesel poolaastal määrati ettevõtetele rekordilised trahvid isikuandmete kaitse reeglite rikkumise eest — viie olulisema trahvi kogusumma ületas vaid kuue kuuga kolm miljardit eurot.
Andmekaitseidu GDPR Register tegevjuht Krete Paal sõnas, et esimesel poolaastal määratud trahvid andmekaitse üldmääruse (GDPR) nõuete rikkumise eest tõid välja korduvad mustrid ja vead andmekaitse valdkonnas, kus ettevõtted aina uuesti libastuvad.