Kindlasti oled sa kunagi proovinud oma ekraaniaega piirata, seadistades telefonis taimereid ja kõik vaid selleks, et neid ekraanile ilmuvaid meeldetuletusi tuima järjekindlusega "Ignoreeri" nupuga edasi lükata. Tuleb välja, et tõeline lahendus lõputule kerimissõltuvusele ei peitu uutes äppides ega tahtejõus. Päästjaks võib osutuda (aga ei pruugi) hoopis 59 dollarit (52 eurot) maksev üsna kallis hall plastikust klots (enesedistsipliin oleks muidugi soodsam).

Kujuta ette, et istud rahulikult kodus, kui äkki hakkab nutitelefon ekraani blokeerides täiesti omavoliliselt ja kõrvulukustavalt üürgama, kuvades vaid ühe selge käsu: "Maavärin! Tegutse!". Mõni sekund hiljem hakkavadki seinad ja põrand kõikuma. See reaalsus tabas äsja Venezuelat.

Tänaseks on traditsioonilised uudisteportaalid, mis kunagi paberlehed välja vahetasid, silmitsi uue ja veelgi näljasema konkurendiga. Reuters Institute´i värske 2026. aasta uuring "Digital News Report" toob meieni uue reaalsuse: inimesed ei hülga mitte ainult paberit, vaid aina enam ka klassikalisi uudiste veebilehti, eelistades info tarbimiseks tehisintellekti ja sotsiaalmeediat. Kuidas me siia jõudsime ja mida see meie infovälja jaoks tähendab?

Eesti droonifirma Meridein Grupp ja Hollandi droonitootja DeltaQuad laiendavad Eestis koostööd, mis hõlmab mehitamata süsteemide testimist, väljaõpet ning kohaliku tootmise osakaalu tõstmist.

Sõltuvus USA tehnoloogiahiidudest on hoidnud Euroopat pikalt lõa otsas. Kuid 9. juunil 2026 sündis ametlikult Euro-Office 1.0, Euroopa oma avatud lähtekoodiga pilvepõhine kontoritarkvara, mis lubab andmed ja kontrolli lõpuks ometi koju tuua.

Kuid selle asemel, et uut liitlast Suurelt tervitada, on avatud koodi veteranid skeptilised. Miks süüdistatakse värsket Euroopa suveräänsuse lipulaeva ikka Silicon Valley ees lömitamises? Põhjusi ei pea kaugelt otsima.

Kolmapäevaste meediateadete kohaselt plaanib kosmoseettevõte SpaceX tulla sel kuul börsile ligi 1,51 triljoni eurose väärtusega, tehes Elon Muskist maailma esimese triljonäri (dollarites).

Selle asemel, et avada e-pood, otsida õige suurus, lisada toode ostukorvi ja trükkida sisse oma pangakaardi andmed, ütled sa lihtsalt oma nutiseadmele: "Otsi välja ja osta mulle see asi parima hinnaga." Ja ongi kõik. Sinu virtuaalne abiline (ChatGPT) leiab toote, maksab selle eest sinu rahaga (VISA kaardiga) ja jääbki üle vaid oodata kullerit.

Sõidad rahulikult autoga ja kuulad oma lemmik-podcasti, kui äkki viipab politseinik sind teepervele. Kobad paaniliselt taskuid, avad kindalaeka ja tabad end külma higiga mõttelt – rahakott koos juhiloa ja ID-kaardiga jäi hommikul koju! Varasemalt oleks see tähendanud ebamugavusi. Alates 1. juunist on aga see mure murtud, sest riigiga suhtlemisel piisab nüüd ka pelgalt nutitelefonist, mis niikuinii on kaasas (kes küll selleta välja läheb!).

Tänapäeva lahinguid ei võideta enam ammu vaid kaevikutes või õhuruumis. Suur osa globaalsest julgeolekust sepistatakse hoopis serveriruumides ja andmekeskustes. Täna koondus kogu kübermaailma teravaim tähelepanu taas Eestile, kui Tallinnas sai avalöögi NATO küberkaitsekoostöö keskuse korraldatav 18. rahvusvaheline küberkonfliktide konverents CyCon 2026 teemaga „Securing Tomorrow“ (Homse kindlustamine).

Kes poleks vahetevahel ühendanud arvutit mõnda tasuta WiFi-võrku, kohvikumenüü vaatamiseks skaneerinud QR-koodi või laadinud mobiili akut avalikus laadimispunktis? Kõik need pealtnäha süütud tegevused võivad inimesele lõppeda tühjaks tehtud pangakonto või tema tööandjale tekitatud massilise andmelekkega. Millised on kuus enamlevinud lõksu, mis avalikus ruumis varitsevad ja kuidas neid vältida?