Lahendused | AM.ee

Lahendused

Lahenduseta asju pole olemas.


Paypal hakkab pakkuma NFC-makseid Androidilt Androidile

NFC ehk juhtmevaba lähikommunikatsioon tahab meie rahakotid tühjaks teha. Mitte rahast, aga seal olevatest raha ekvivalentidest. Maailma suurim internetimaksete pakkuja Paypal teatas hiljutisel Mobilebeat 2011 konverentsil, et hakkab pakkuma ühelt Androidiga telefonilt teisele Paypali makse sooritamist üle NFC ehk makse tegemiseks tuleb tehingu osapoolte telefonid asetada lähestikku.

NFC toega telefone on praegu veel suhteliselt vähe, ehkki see tehnoloogia on mobiilide jaoks olemas olnud juba aastaid. Sel sügisel ennustatakse suuremat NFC plahvatust ja arvatavasti saabub NFC tugi ka uude iPhone´i, rääkimata lugematutest uutest Androidiga telefonidest. Ja just Androidi jaoks lubab Paypal elu mugavamaks teha. NFC makse senine ebamugav pool lisaks telefonide vähesusele oli ka see, et müüja pidi NFC terminali hankima. Uue Paypali Androidilahendusega pole enam vaja - piisab tavalisest NFC-d toetavast telefonist. 

SAS hakkab pakkuma NFC-ga "kiirpasse"

Sellest sügisest saab hakata lennufirma SAS-i kiirteenusega SmartPass maksma ja piletit registreerima mobiili kontaktivaba maksega. Teenus kasutab lähiraadiovõrku NFC ehk Near Field Communication ja töötab esialgu vaid Skandinaaviamaades.

NFC lahendusega saavad EuroBonuse kuldkliendid kasutada SASi Smart Passi oma mobiiltelefonis, mis toimib vahendajana lennujaaama iseteenindusmasinates, turvaväravates, kiirliinis ehk Fast Trackis, lounge’ides, maksuvabades poodides ja lennu väljumise väravas.

Tehnoloogia, mida kasutatakse, ei eelda praegu veel vähe levinud sisseehitatud NFC-ga telefoni omamist. SAS Smart Pass on sügisest saadaval RFID-laadse kleebisena ükskõik millisele mobiilile.

10 aastat Linuxiga: ühe IT-õppejõu lugu

(Arvutimaailm 3/11)

Nagu suurem osa oma põlvkonna IT-inimesi, kasvasin minagi üles suuresti Microsofti toodangu peal. Pikka aega tundus asjade selline käik ainuvõimalik ning ega alternatiividest palju kuulda ei olnudki.

1988. aasta sügisel TTÜ-sse (tollal veel TPI) infotöötlust õppima asudes möödus esimene kursus veel osaliselt suure ja kipaka SM-4 peal, ent kevadel õnnestus ühe toreda õppejõu abiga pääseda juba ühte tollastest varajastest PC-klassidest.

Mis on QR kood ja kuidas seda kasutada?

QR koodQR kood on Arvutimaailmas ka varem esinenud, aga kuna selle kohta on viimasel ajal jälle paar korda küsitud, siis kordame üle nüüd juba põhjalikumalt.

QR kood on põhimõtteliselt kahemöötmeline "vöötkood" ehk kindla standardiga mustvalge kujutis, mille sisse saab ära peita infot. QR koodi oskavad lugeda paljud seadmed, tavakasutaja jaoks aga on kõige tüüpilisem QR koodi lugeja mõni kaameraga mobiiltelefon, mis oskab saadud pilti vastava rakendusega töödelda.

Garage48 nädalalõpuga loodi 18 uut tehnoloogiaprojekti

Eile õhtul oli muidu vaikses pühapäevases Ülemiste Citys kahurikuulitehas tihedalt rahvast täis. Rahvusvaheline seltskond oli valmis saanud järjekordsed tehnoloogiaprojektid, mida alustati reedel, 48 tundi varem. Seekord olid ideed enne üritust põhjalikumalt läbi kaalutud. Esimest korda kippus osalejate arv ületama kohtade arvu üritusel.

18 uue töötava veebi- ja mobiilipõhise teenuse seast valis žürii parimaks Storymarksi veebiplatformi, mille idee autoriks on endine Skype´i turundusjuht Andrus Purde. 

Elisa hakkab pakkuma vahendusjaama funktsioone mobiili ja tahvliga

Täna Tallinnas Solarise keskuses toimunud Fookus 2011 konverentsil esitles Elisa uusi teenuseid, mis aitavad firmadel luua nn. Smart Worki ehk targa töötamise lahendusi.

Smart Work ehk tark töö ei tähenda mitte nädalas mõne tunni kodus töötamise lubamist, vaid tähistab töötamisviisi, kus inimene saab tööd teha seal, kus tahab ja mitte vaid kellast kellani kontoris istudes. Fookus 2011 välisesinejate arvates aitab selline lähenemisviis suurendada töötajate efektiivsust, kaotamata kommunikatsioonis aega ja raha. Smart Workis on kombineeritud uus juhtimisstiil ja tehnoloogia viimane sõna, mis lubab tööd teha ka kontorist eemal.

IT ööl mõeldi välja IT-ideed kodukandile ja maailmale

1.-2. aprillil võis kaheteistkümnes noortekeskuses üle maa näha öösel tulesid põlemas. Tegemist polnud IT-Jüriööga, vaid  IT-Ööga, kus noored mõtlesid välja uusi IT-lahendusi.

12 noortekeskuses toimunud IT ööl mõtlesid noored üle Eesti välja ideid, kuidas IT kaudu elu lihtsamaks muuta.

Oli erinevaid ideid, mõned neist allpool. 

Skype tegi õpetajatele ja õpilastele virtuaalse õpikeskkonna Skype in the Classroom

Skype´i vahendusel on varemgi õpetajad kaugel asuva kooli õpilasi harinud, kui kohalikku õpetajat pole võtta. Skype tutvustas eile oma uut tasuta virtuaalset õpikeskkonda Skype in the classroom, mis pakub õpetajatele ja õpilastele nüüd võimalust ka ülemaailmselt omavahel suhelda ja vastastiku kogemusi vahetada - näiteks keelt, geograafiat ja kultuuri tundma õppida.

Skype’i õpikeskkond aitab õpetajatel leida partnerkoole ja –klasse, mõttekaaslasi ja külalisesinejaid, et muuta koolitunnid põnevamaks. Otsida ja jagada saab õppematerjale, avastada klassiruumist lahkumata Skype’i videokõne vahendusel uusi kultuure ning õppida võõrkeeli, muutes keele- ja geograafiatunnid vahetumaks.

ERPLY pakub iTunesis tasuta iPadi rakendust müügipunkti (POS-i) jaoks

Kassaaparaate ei pea enam eraldi ostma - ERPLY veebipõhise majandustarkvara jaoks on nüüd olemas Apple´i iTunesist saadav tasuta müügipunktirakendus. 

Müügipunkt (Point of Sale ehk POS) on tavaliselt kassaaparaat või mõni spetsiaalne arvuti, millega müüja ostud registreerib, kuid mobiilse müügikoha puhul on need seadmed liiga kohmakad ja kallid. iPad on olnud seni rohkem diivanil lesija iluasi, aga ERPLY arendajad leidsid, et see trendikas vidin sobiks hästi ka kaubandusse. Vaatamata tavakasutaja jaoks kallile Apple´i toote hinnale pole POS-seadmete turul iPad enam üldsegi nii kallis.

Linux 17 aastat hiljem

Tallinnas toimunud konverentsil "Lugu kogemusest: Linux 17 aastat hiljem" rääkisid nii era- kui riigiettevõtted, miks nad Linuxit kasutavad ja peavoolu-ITst sellepärast natuke teist rada käivad.

Konverentsil esinesid Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi E-valitsuse osakonna juht Uuno Vallner, kes tutvustas Eesti valitsuse avatud lähtekoodi poliitikat. Keskkonnaministeeriumi kogemustest vabatarkvaraga oma haldusala asutustes rääkis IT-büroo juht Meelis Merilo.