Pilt: Freepic (Designed by Freepic)
(Sisuturundus)
Aasta 2025 teine pool ei ole majanduslikult lihtne. Käibemaksu tõus 24%-le, jätkuvalt kõrged eluasemekulud ning ebakindlus tööjõuturul on jätnud jälje nii ettevõtjate kui ka tavainimeste rahalistesse valikutesse. Kui palgatõus ei järgi hinnakasvu tempot, siis väheneb ostujõud, ning see tähendab üht: sama rahaga saab vähem kui aasta tagasi.
Aga kuidas sellega toime tulla? Mis on muutunud Eesti tarbija mõtteviisis ja millised sammud on suvel 2025 aktuaalsemad kui kunagi varem?
Vähem tarbimist, rohkem läbimõeldust
Viimaste kuude jooksul on hakanud selgelt silma: inimesed jätavad emotsiooniostud tegemata. Toidupoes kaalutakse alternatiive, mitme toote asemel valitakse üks ning kodutehnika ost lükatakse edasi või vaadatakse järelturgu. Teadlik tarbimine ei ole enam pelgalt trend – see on kujunenud ellujäämisstrateegiaks.
Lisaks tarbimiskäitumise muutusele suureneb huvi pikaajalise finantsstabiilsuse vastu. Peredes räägitakse rohkem rahast, koostatakse eelarveid ning mõeldakse, kuidas vältida olukordi, kus ootamatu kulu põhjustab stressi.
Ootamatud kulud on endiselt osa elust
Üks teema, mis kerkib eriti selgelt esile, on ootamatute väljaminekute mõju pere-eelarvele. Kui näiteks pesumasin ütleb üles või auto vajab remonti, siis on valikuid vähe – kas tuleb säästudest võtta või otsida lühiajalist rahalist tuge.
Siin muutuvad aktuaalseks lahendused, mida paljud inimesed ei kasuta mitte tarbimislaenudeks, vaid rahavoo tasakaalustamiseks. Näiteks krediidikonto on viimastel aastatel saanud inimestele turvavõrguks – see ei ole laen klassikalises mõttes, vaid võimalus kasutada rahalisi vahendeid siis, kui neid tõesti vaja on. Oluline on siiski, et seda ei kasutataks tarbetult, vaid läbimõeldult ja vajaduspõhiselt.
Laen ei ole enam esimene lahendus
Kui veel mõni aasta tagasi oli kiirlaen paljude jaoks esimene valik, kui kuu lõpus rahast puudu jäi, siis täna on olukord teistsugune. Inimesed on kriitilisemad ja teadlikumad. Kiirlaenu asemel eelistatakse otsida muid võimalusi – kulude kärpimist, paindlikumat töökorraldust või peresisest tuge.
See ei tähenda, et laenud oleksid kadunud. Pigem on nad kolinud otsesest tarbimisest rahavoogude juhtimisse. Paljud hindavad ka võimalust olemasolevaid kohustusi ümber kujundada, näiteks refinantseerimislaenu abil, kui vanad laenud on muutunud koormavaks. Oluline on, et need otsused tehakse teadmise, mitte paanika põhjal.
Kohanemine ei tähenda loobumist
Rahaasjade teadlik juhtimine ei tähenda elukvaliteedist loobumist. Pigem vastupidi – see tähendab oskust leida tasakaal. 2025. aasta sügisel on Eesti inimene rohkem kursis oma lepingutega, oskab jälgida inflatsiooni ja mõistab, et rahalised valikud on osa suuremast pildist, mitte ainult kontojäägist.
Ettevõtted omakorda peavad samuti kohanema. Pakkumised peavad olema läbipaistvad ja ausad, sest tarbija on informeeritum kui kunagi varem.
Tegemist on finantsteenuse reklaamiga. Enne lepingu sõlmimist tutvu tingimustega laenuandja kodulehel. Vajadusel pea nõu asjatundjaga.