Täna esitleti Apple´i uut nutitelefoni iPhone 7: veekindlat, kõrvaklapipesata ja topeltkaameraga*

Täna oodati iPhone 7-t ja see tuligi. Kes ootas hingevärinal, kes skeptiliselt, kes rahulikult, kuid nagu alati, oli peale esitlust neid, kes ei suutnud uuendusi ära imestada kui neid, kes olid taas pettunud.

Nagu kuulujutud enne ennustasid, tuligi uus iPhone 7 ilma kõrvaklapipesata - nüüd jääb veel üle ära oodata, kui telefonid kaotavad oma viimase füüsilise rudimendi - USB pesa. Või tegelikult üks luuk on veel võimalik peagi ära kaotada - SIM kaardi pesa. Mobiil-IDga läheb küll raskeks, aga ilmselt maailm ikkagi varsti liigub selles suunas, et SIM-i pole.

Nõgus ekraan jõudis süleritesse - Acer esitles uut mänguriarvutit Predator 21 X

Ehkki Aceri sülerid pole muus osas Eestis väga populaarsed, on mängurite seas hinnatud selle tootja mänguriarvutid. Uus, endiselt silmatorkava disainiga Predator 21 X on lisaks tippnäitajatele ka nõgusa ekraaniga - parem mängida, veel efektsem ringi hängida.

Acer avalikustas uue Predator 21 X mänguri-sülearvuti IFA-l. Tegemist on esimene nõgusa ekraaniga sülearvutite maailmas.

Teeme mõisted selgeks: mis on replikatsioon ja Continuous Data Protection

? Tihti räägitakse andmevarunduses replikatsioonist ja Continuous Data Protectionist. Kuid mis need täpsemalt on ja kuidas või mis olukordades seda vaja läheb?

! Nende kahe mõiste puhul võib pidevalt kohata puterdamist ja segamini ajamist. Sisuliselt on tegemist täiesti erinevate tehnikatega. Replikatsioon tähendab et mingid andmed peegeldatakse kas siis uni-direction (ainult ühes suunas) või bi-direction (mõlemas suunas, sünkroniseering) teisel asukohal olevate andmetega. Continuous Data Protection (CDP) aga tähendab reaalajas varundust.

Uudiseid lauaarvutite maailmast: HP tegi Pavilion Wave´i ja Elite Slice´i

Viimane lugu "tavalisest" lauaarvutist oli meil eelmisel sügisel - novembris 2015. Tundub, et see valdkond on jäänud stagnatsiooni, millest enam välja ei tulda. HP üritab siiski seda mudast konnatiiki natuke loksutada ja toob välja sellised lauaarvutid, mida julgeks direktori lauale või elutuppa aukohale suure LED-teleri kõrvale tõsta.

Uus rändluslahendus pani eestlased välismaal julgemalt helistama

Elisa poolt mai alguses turule toodud rändluslahendus kasvatas nii mais kui ka suvekuudel välismaal helistamist Elisa eraklientide seas 22% võrra. Mobiilset internetti asus aga välismaal kasutama juba iga teine eestlane.

Kogu Euroopa Liidus kehtiva ja mai alguses jõustunud lahenduse raames sai Elisa eraklient võimaluse rääkida kõikides euroliidu riikides iga kuu täiendavalt 30 ja äriklient 60 minutit ilma selle eest eraldi tasu maksmata.

Poisid on netis mängusõltlased, tüdrukud aga lobisejad

Kool algas ja kooli kõrvalt sukelduvad lapsed lisaks koduülesannete lahendamisele ka nutiseadmetesse, et netis omi asju ajada. Mis asju nad seal ajavad?

Teadmine, mida lapsed teevad, viibides veebis, ning milliste ohtudega võivad nad kokku puutuda, aitab vanematel paremini kaitsta oma poegi ja tütreid. Kaspersky Lab’i ja iconKids & youth’i läbiviidud uuringu „Kasvatame lapsi internetiajastul“ tulemused näitavad, et poisid ja tüdrukud vanuses 8–16 aastat käituvad internetis erinevalt. See aga tähendab, et nende kaitseks on vaja erinevaid lahendusi.

9 tehnoloogiavaldkonda, mis pööravad tulevikus meie elu pea peale

Ettevõtluskõrgkooli Mainor start-up ettevõtluse erialajuht Alise Lezdina kirjeldab, millised tööstusvaldkonnad muutuvad tänu uuele tehnoloogiale täielikult ja kuidas mõjutab see inimeste igapäevast tööd ja elu.

Tervishoiuteenused

Arstide ja patsientide virtuaalne ühendamine ning terviseinfo monitoorimine on väga kuum valdkond, mida arendab palju kasumlikke idufirmasid. Organite 3D printimine on juba reaalsus, mis hakkab oluliselt inimeste eluiga pikendama.

Materjalitööstus – kergemad ja targemad materjalid

Miks akud süttivad?

Alates 2002. aastast on olnud juba üle 40 toodete tagasikutsumise, mille põhjuseks ülekuumenevad, süttivad või plahvatavad Li-ion tüüpi akud. Miks siis ikkagi igapäevaelus kõigis seadmetes meid ümbritsevad energiaallikad kipuvad mõnikord plahvatama?

Üks põhjustest on lühis aku sees. Li-ion ehk liitium-ioon tüüpi aku torkimine või tagumine viib sisemise lühiseni, mis käivitab ahelreaktsiooni: kiiresti hakkab aku üle kuumenema ja kui protsess on väga tormiline, järgneb plahvatus.