Facebook pani detsembris kinni võltskontode võrgustiku, mis levitas libauudiseid miljonitele kasutajale. IT-firma Helmes lahenduste arhitekti Markus Karileedi sõnul suudab arvuti luua hetkega pea veatuid pilte ja klippe inimestest, keda tegelikult ei eksisteeri ning samuti on deepfake ehk võltsvideod läinud nii loomutruuks, et neid on raske reaalsest eristada. Kuid siiski saab jagada soovitusi, mismoodi paremini võltsingut ehtsast eristada.

(Sisuturundus)

Mis saab siis, kui elekter läheb ära, radiaator on külm ja vett kraanist ei tule? Või kui peab kuidagi õhtu või öö mööda saatma metsas kuuse all? Jaanuariööd on küll soojad, kuid mitte piisavalt, et niisama samblale pikutama minna. 

Siin on valik varustust, mis võiks ühel ellujääjal alati kotis, autolaekas või esmaabitarvete kapis varuks olla.

Taas on levima hakanud Telia auhinnamänguks maskeeritud kiri, milles kutsutakse kirja saajat üles vastama küsimustele, et võita auhindu.

Telia kinnitusel nad sellisel kujul auhinnamänge läbi ei vii ning kirja tegeliku levitaja soov on hoopis saada ligipääs inimeste isiklikele andmetele, sealhulgas kasutajanimedele, paroolidele või krediitkaardiandmetele.

Vastutustundlik vanem jagab materjali lastest sotsiaalmeedias vastutustundlikult ja suur osa seda teevadki, kuid raske on tõmmata piiri, mis määratleb laste õiguste rikkumise koos laste turvalisuse ohustamisega ning milline on foto- ja videomaterjalide ohutu kahjutu jagamine mälestuste säilitamiseks. On olemas mõned põhireeglid, mida tuleks järgida, et muuta suhtlus sotsiaalmeedias võimalikult turvaliseks.

Eesti tehnoloogiaettevõtte Iteraction IT teenuste juht Lauri Sinisaar toob välja mõned olulisemad viisid, kuidas end lihtsate võtetega kübermaailmas kaitsta ning milliseid tegevusi vältida tuleks.

Erinevad küberohud varitsevad tänapäeval sisuliselt iga nurga peal. Alles hiljuti rääkis endaga juhtunud häkkimisintsidendist tuntud Eesti sisulooja ja Youtuber Victoria Villig, kelle Instagrami konto kaaperdasid pahalased ja nõudsid lunaraha. Sealjuures näitavad uuringud, et inimesed ei ole tihti nendest ohtudest teadlikud ja ei oska end ka nende vastu kaitsta.

Kaspersky tellitud uurimuse järgi ei blokeeri 81% Eesti ettevõtetest oma töötajatele mitte mingeid teenuseid ega veebisaite. Siiski on tööarvutis ainult 2% töötajaid täiskasvanutele mõeldud sisuga veebisaite külastanud ja 10% veebis oste teinud. Levinuimad riskantsed toimingud, mida vastanud töö ajal teevad, on oma e-posti kontrollimine (67%) ja suhtlusvõrkudesse postitamine (20%). Samal ajal blokeerib sotsiaalvõrke vaid 6% ettevõtetest.

Kuidas vältida seda, et ühises pidulauas istudes on kõik oma nutitelefonidega hoopis omas maailmas? Siin on mõned soovitused pühade nutietiketiks.

Pühade aegu saavad kokku paljud perekonnad ja sõpruskonnad, et ühiselt aega veeta, kuid üha enam on selle juures segavaks faktoriks käes helendavad ekraanid ning lõpuks võib tunduda, et ühise laua taga istudes on igaüks ikka enda seltskonnas. 

Enne uusaastalubaduste tegemist ja pühade nautimist kulub ära ka üks tõsine enesepeegeldus iseenda harjumuste osas. Üks harjumus, millega järjest suurem osa ühiskonnast võitleb, on nutitelefoni ekraani vahtimine.

Harjumuse vastu on hakanud võitlema ka Androidi operatsioonisüsteemi looja Google, aga ka Apple, Samsung, LG, Huawei ja teised telefonitootjad. Näiteks uued Nokia telefonid on võtnud üheks prioriteediks kohustusliku ekraaniaja piirangu (kui telefoni kasutaja on sellega nõus).

Siin on 10 märki, mis annavad teada, et oled juba liialt sõltuv oma telefonist.

Aasta 2019 on otsi kokku tõmbamas ja küberturvalisuses oli see tormiline aasta. Enne veel, kui astume lootuste ja ootustega uude aastasse, vaatasid ESET-i eksperdid oma iga-aastases trendide aruandes pisut tagasi, mida eesseisval aastal võib meile varuks olla.

Huawei on praegu tehnoloogiaettevõttena USA-Hiina kaubandustüli üks suurim kannataja. Huawei küberjulgeoleku ja privaatsuse asepresident ning ENISA ja Europoli nõukogu liige Mika Lauhde hoiatab, et USA kaubandussanktsioonid võivad olla hoiatav õppetund ka Euroopale, mida tähendab sõltuvus USA monopoolsetest tehnoloogiaettevõtetest.