Taas on rõõm teatada Androidiblogis uuest liikmest Androiditelefoni tootjate peres - seekord on oma mudeliga välja tulnud Sony Ericsson.

Nende uus mudel XPERIA X10 on õige natuke sarnane eelmiste XPERIA telefonidega, kus SE katsetas Windows Mobile´i. Kas nad selles just pettusid, aga ilmselt ei tee paha ka teisi platvorme proovida, sest varsti ostavad ostjad telefone enam mitte ainult edeva välimuse ja megapikslite, vaid ka opsüsteemi järgi. Kadunud on uuel XPERIA mudelil täisklaviatuur.

Sony Ericsson on nagu HTCgi asunud tavalist Androidi kasutajaliidest ümber disainima ja teinud oma UX kasutajaliidese, mis sisaldab 3D elemente ning viipemenüüsid. Lisaks on kaks uut rakendust, mis tihedalt integreeritud telefoni sisuga.

Suurest Androidtelefonide listist selgub, et vaikselt on Androidiga telefone välja tooma hakanud ka sellised arvutigigandid nagu Dell ja Lenovo. Eurooplased neid veel ei näe, sest suured tegijad sihivad ikka suurt turgu - Hiinat.

Techcrunchi listis on kõik seni ilmunud (ja peagi ilmuvad) Androidtelefonid, üsna mitu meil ka müügil, aga veel rohkem siinmail nägemata ja osad ilmselt ei jõua siia kunagi.

Hiljuti testitud Android-telefonides polnud üheski kaasas mingit normaalset navitarkvara. Android marketist küll leidis mõned mitte eriti hiilgavad eksemplarid, kuid telefoni laaditavate kaartidega navide osas oli valik üsna olematu.

Täna aga õnnestus korraks katsuda üht HTC Magicut, millesse tiritud CoPilot Live 8 koos Euroopa kaardiga. Võiks arvata, et Eesti niikuinii on mingi uue pakkuja jaoks suhteliselt kaardistamata, aga täiesti üllatuslikult oli siinne tänavatekaart vägagi detailne ja värske. CoPiloti kodulehelt selgub, et kasutatakse "juhitivate kaarditootjate" andmeid ning koostööpartneritena on märgitud nii TeleAtlas kui Navteq. Sellest peaks Eesti jaoks piisama, kui vaid kaardiversioonid piisavalt värsketena hoitakse.

Vahepeal pole meile uusi Androide tulnud, jätkame siis Androidi-uudistega. Gartner nimelt ennustab (läbi Computerworldi), et Android saab mõne aasta pärast, täpsemalt aastal 2012 populaarsuselt teiseks mobiili opsüsteemiks maailmas. Selja taha jäävad kultuslik iPhone, nišši tõmbuv MS Windows Mobile ning USA ärikasutajate lemmik Blackberry. Esimesena jätkab endiselt Symbian, mis Nokia hiigelsuure turuosa tõttu veel niipea ei taandu.

Gartner ennustab Androidile turuosaks 14%. Ja Symbian, mis valitseb peaaegu poolt kogu turust praegu, kukub 32% peale. Kui Nokia midagi tõsist ette ei võta, langeb Symbian edaspidi veelgi.

Androidi-plahvatus on toimunud. Täna saatis ka LG laiali uudise oma esimese Android-telefoni turuletulekust. Tundub, et LG pole valinud ummikteed iseenda väljatöötatud opsüsteemiga, millega LG Arenat ja teisi eelnevaid nutitelefone promoti - see isetehtud opsüsteem on küll ilus, aga ühilduvus isegi java rakendustega on väga kehv.

LG pluss Android aga tõotab juba midagi paremat - LG Arena iseenesest on ju väga vastupidav ja isegi ilus telefon, kui sellistesse tulevikus ka avatud platvormil sisu saaks, oleks LG šansid edule veelgi kõvemad.

Mobiiltelefon LG GW620 on esimene LG lähema aasta jooksul turuletoodavatest Androidiga mobiiltelefonidest.

Samsung Galaxy on ära antud ja praegu polegi ühtegi Android-telefoni käes, et edasi katsetada. Vahendame siis värskeid uudiseid.

Üleeile teatas Motorola, et toob välja Motobluri nimelise lahenduse, mis põhineb Androidil ja koos sellega ka Motorola DEXT telefoni. Seega on Motorola astunud Androidi paati sarnaselt HTC-ga, kohendades Google´i Androidi kasutajaliidest oma äranägemise järgi.

Motoblur sünkroniseerib RSS vood, kontaktid, postitused, Facebooki, Last FMi, Twitteri, Gmaili jne. Kõik info tuuakse ühele ekraanile kokku. Veidi sarnaneb see Nokia N97 koduekraaniga, kuid platvormiks on Android.

Nii nagu jõuab kätte sügisene saagikoristusaeg, on Eestisse jõudnud ka terve hulk esimesi müügiküpseid Android-telefone. Seni valitses turgu HTC oma Magigu ja Heroga, ühe tootja monopoli murrab esimesena Samsung, sest meie testimislauale jõudis siin müügile jõudev Samsung Galaxy ehk i7500.

Käes hoides pole must Galaxy absoluutselt mitte midagi erilist. Täiesti tavaline telefon. Neutraalne, ütleks. Suur ekraan annab ehk lootust, et äkki on hea puutetundlik mobiil. Palju nuppe on ka, ebaharilikult palju ühe puutetelefoni kohta - mingisugune "nool-üles" nupp (menüü), tagasinupp, nooleklahvid, OK nupp, kõne vastuvõtu ja lõpetamise nupp. Ja see pole kõik - külgedelt leiab lukustusnupu ning kaameranupu ja helivaljuse nupud. Üleval on toitepistik (mis pole microUSB) ning 3,5mm kõrvaklapipesa.

HTC Hero Androidile ehitatud kasutajaliides on tõesti ilus, peab veelkord kiitma. Aga seekord räägiks ka esimestest puudustest, mis silma torkasid.

Esiteks, telefoni pikalt näppides kipub see siiski vahetevahel tarduma mõneks sekundiks paigale, nii et puudutusele ei reageeri. Ja siis lippab jälle pikalt edasi nagu poleks midagi juhtunud. Ekraan on multipuutetundlik.

Eile õhtul sai minu lauale juba teine Eestisse jõudnud Android-telefon - HTC Hero.

Välimuselt meenutab ta kangesti HTC Touch Diamondit, millest oli juttu augusti Digis, väikese erinevusena on murtud alumine nurk, mis ülespoole kaardudes mahutab veel trackballi ja Google´ile olulise otsingu- ning tagasimineku nupu. Sisu on aga hoopis midagi muud. Nii võrreldes küll ilusa, kuid Windows Mobile´i baasil Touch Diamondi sisuga või HTC Magicu Android-sisuga. Magic oli klassikalise Android-kasutajaliidesega, Hero aga HTC poolt põhjalikult üle disainitud, võimalusterohkema ja lihtsamini kasutatava liidesega.