Mida leiab ühe mobiilse ja tegusa inimese taskust? Mobiiltelefoni, digikaamera, pihuarvuti, MP3-pleieri, ehk ka GPS-i. Palju tal nende jaoks taskuid peab olema? Õige, väga palju. Aga tegelikult piisab ka ühest taskust, sest olemas on seade, milles kõik need asjad asuvad ühes kestas.
„Kui miski teeb kõike, siis ei tee ta midagi korralikult,” - on levinud müüt kõik-ühes kombainvidinate kohta. Selle veidi skeptilise eelhäälestusega võtame HP uue pihuarvuti hw6515 Mobile Messenger pakendist välja. Nii nagu spetsifikatsioonis seisab, saab pihuarvuti hakkama just nende kõigi asjadega. Seal on sees GSM-telefon nii Euroopas kui ka USA-s kasutamiseks, 1,3-megapiksline digikaamera, pihuarvuti mobiilse Windowsi ja kontoriprogrammidega (koos muusika- ja videomängijaga muidugi) ja uue asjana tava-pihuarvutite seas ka GPS ehk navigatsiooniseade asukoha määramiseks. Mis veel tavalisest erinevana silma torkab, on klaviatuur: ekraan on pisikeste nööpsete klahvide jaoks loovutanud ligi kolmandiku esipaneelist, et pulgaga ekraanil tippimise asemel saaks kasutada täheklahve kiireks sõnumikoostamiseks.
Telefon
Kui SIM kaart sisse panna, on telefon tööks valmis - küsib vaid PIN koodi ja edasi peaks kõik toimima nagu lihtsamat sorti telefoniga. Jah, justnimelt nagu lihtsamat sorti, sest pihuarvuti telefonitarkvara on üsna askeetlik. Ei ole eriti lisavõimalusi, kuid lihtsad helistamisfunktsioonid ajavad asja ära. SIMsalabim on aga näiteks olemas - see on eraldi programmina ja lubab teha mobiiliga seotud toiminguid mugavalt menüü abil, näiteks parkimise eest tasuda.
Internet
Kui GPRS -seaded peale pikka pusimist joonde on aetud, võib MSN Messengeri käima panna. Kuna praegusel mudelil WiFi-t pole, siis asutakse ühendusse üle kuluka GPRS -i (WiFi-ga mudel saabub siia millalgi aasta lõpupoole). Ilus, toimib. Kuid MSN Messengeri ja Internet Explorerit sulgedes jääb arvuti aeg-ajalt ikka GPRS -i seanssi avama. Kuskil mingites seadetes on midagi paigast ära - ise Internetti ühenduv pihuarvuti tekitab nädalaga ligi 500-kroonise lisa-telefoniarve. Paraku ei jõudnud süveneda, mis GPRS sideseansse pihuarvutis algatas. Igal juhul tasub aparaati soetades see selgeks teha, et vältida halbu üllatusi suurte arvete näol.
Fotokaamera
Pihuarvutis kaasas olev HP Photosmart fotokas kulus kohe esimestel tundidel ära. Ootamatutes olukordades on temast kasu, kuid kunst- ja ilupiltide jaoks jääb temast ilmselt liiga väheseks. Liiklusõnnetusse sattudes aga oli hea ta taskust välja võtta ja igaks juhuks sündmuskoht jäädvustada. Pilt sai küll udune (eriti kui kiirustades pildistada), aga pildi saab kohe minema saata ka näiteks e-posti või MMS-iga.
Fotoaparaadist pihuarvuti sees on veel niipalju head rääkida, et ta suudab zoomida, filmib ja teeb eredal suvepäeval keskpärase pühapäevapiltniku jaoks isegi üsna talutavaid fotosid, millelt inimesed ja kohad on äratuntavad. Tubastes tingimustes on aga pildid umbes sama udused kui keskmise mobiiliga pildistatult. Välk on tal ka - õigemini selle aseaine. HP kui ereda valgusdioodi väljaarendaja on ühe sellise valgusallika ka pihuarvuti tagaküljele lisanud, mis peaks siis pildistatavat veidi valgustama. Seda dioodi õnnestub kasutada ka pimedas taskulambina.
GPS
Põnevaim asi, mis uues pihuarvutis leidub, on kahtlemata GPS. Kui eraldi GPS-seadmed on juba üksteisele üsna sarnaste võimalustega, siis integreeritud lahendused üllatavad alati. Kas millegi puudumise või millegi täiesti uue ja ebaharilikuga.
HP pihuarvuti GPS üllatas esialgu prantsuse keelega. Olgu, selle võis testseadme päritolu süüks ajada. Kuid ilma allalaaditava kaardita navigeerimisfunktsioon ei käivitunud. Leides veebist vajaliku lehe, kust alla laadida, sai lähimaks kohaks, mille kohta kaart olemas, Helsingi. TomTom’i CityMaps linnaplaanidel on küll enam kui 100 000 Austria , Belgia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa , Suurbritannia, Itaalia, Luksemburgi, Hollandi, Portugali, Hispaania, Rootsi ja Shveitsi linna, puuduvad aga täielikult Ida- Euroopa kohad.
Õnneks on olemas Eesti oma firma Estpit, kes pakub pihuarvutitele asjalikku kodumaise kaardiga navigeerimistarkvara. Nende NiCE mälukaardiga sisse laaditud, sai pisut oodata ja levi tekkiski. Võrreldes käsi-GPS-idega täpsusest rääkida väga ei saa, kuid kaardil tunneb iPaq siiski tänavate täpsusega asukoha ära ja ega reisival inimesel palju rohkem vaja lähegi. Täpsus teeb igal juhul silmad ette Nokia Xpress-On GPS-moodulile.
Geopeituse mängijad või GPS-ist mõnemeetrist täpsust välja pigistavad huvilised võivad selle pihuarvutiga jänni jääda, sest aeg-ajalt teeb täpsus kõrvalehüppeid isegi sajakonna meetri taha. Ja seda ka avamerel purjetades.
Kõik ühes
Niisiis võis mingil määral kinnitust leida müüt, et kõike tegev seade ei tee midagi korralikumalt kui eraldi seadmed. Kuid see-eest on ta kõik-ühes, milles seisnebki tema peamine väärtus. Selliseid inimesi, kellele oleks korraga vaja mobiili, fotokat, GPS-i ja Internetivõimelist seadet, võib loetleda päris paljusid, alates kinnisvaramaaklerist ja kaugsõiduautojuhist kuni ärireisil firmajuhini välja. Kui tõesti vajatakse veel lisaks väga täpset asukohamääramist või korralikke selgeid digipilte, tuleb haarata eraldi seadme järgi.
Mis aga võiks sellisel kõik-ühes seadmel lisaks parem olla, on tarkvara. Kui on juba olemas GPS ja fotoaparaat, siis miks mitte kasutada seda sünergiat ühes korpuses ja vastava tarkvaraga need kaks asja ühendada, näiteks lisada pildile võttekoha koordinaadid? Võimalusi oleks palju.