"5G on tervisele ohtlik". "Tehisintellekt võtab juhtimise üle". "Automatiseerimise ja robotite tõttu kaotab suurem osa inimestest töö". Need on müüdid, mis hirmutavad paljusid inimesi seoses uute tehnoloogiatega. Kuna IT on kõige kiiremini arenev valdkond, pole usaldusväärseid emakeelseid allikaid sageli võtta – uute tehnoloogiate kohta ei leia põhjalikku eestikeelset infot meediast ega ülikooli õppekavadest. Valdkonnaga kursis olemiseks ja konkurentsis püsimiseks tuleb tudengitel ennast ise lisaks täiendada ja praegusel ajal on seda online-kursuste abil teha lihtsam kui varem, arvab TalTechis IT süsteemide arendust õppiv Karoliina Rebane.
IT valdkonnast arusaamine ja oskus tehnoloogiaga seotud teadmisi rakendada on väärtuslikud nii tööandja vaatepunktist kui ka igapäevaelus. Uusi tehnoloogiaid integreeritakse kõikides valdkondades, tehnoloogias orienteerumine annab eelise nii kondiitrile kui pankurile. Ülikoolis IT eriala õppides näen, et tehnoloogia areneb kiiremini kui võtab aega õppekava läbimine. See tähendab, et ülikooli lõpetamisel on esimestel aastatel omandatud teadmised juba vananenud. Konkurentsis püsimiseks ülikoolidiplomist järelikult ei piisa. Sellele lisaks tuleb end pidevalt juurde täiendada.
Kodumaine haridus on hea, aga sektoris läbi löömiseks tuleb olla kursis rahvusvaheliste arengutega. Olgu see suhtlemine, juhtimine, infotehnoloogia või kokandus – tõeliselt löövad läbi need, kes kunagi ei väsi asju värske pilguga vaatamast, töötavad oma nõrkuste kallal ning rakendavad enda tugevusi järjepidevalt. Kust leida siis usaldusväärset infot enda täiendamiseks ja iseseisvaks juurde õppimiseks? Meedia informatsioonitulv muudab keeruliseks olulise eraldamise mitteolulisest, seega info leidmise oskus on oluline. Ülikooliõpingute kõrval tasub uurida võimalusi enda rahvusvaheliseks täiendamiseks.
Nüüd, kui suur osa õpingutest on viidud taas kaugõppe formaati, on enesetäiendamine senisest lihtsam, sest online-kursusi pakutakse rohkem kui kunagi varem. Paljud kursused on tudengite jaoks kas tasuta või mõistliku hinna eest.
Tudengite seas on populaarne Erasmuse programm, pole ka harv juhus, kui minnakse välismaale kraadi omandama. Minu kogemus Inglismaal õppimisega oli igati positiivne: töövahendid ja klassiruumid olid kaasaegsed, tunnid interaktiivsed, keskenduti õpitava rakenduslikule poolele ning õppejõud olid enda alal töötavad professionaalid. Ma ei saa öelda, et eelistaksin kodumaiseid või teiste riikide lektoreid. Sõltumata keelest või päritolust annab positiivse kogemuse eelkõige see, kui õppematerjalid on põhjalikult läbi mõeldud ning õppejõud pädev ja oma ala entusiast. Tuleb aga rõhutada, et online-keskkondades on võimalik leida väga häid õppematerjale, mille valmimist on toetanud arvestav eelarve ning neile jäävad Eesti materjalid veel tugevalt alla.
Eesti üliõpilastel on võimalik end tehnoloogia alal harida Huawei rahvusvahelises tehnoloogiaprogrammis „Seeds for the Future“. Programmi eesmärk on anda noortele teadmisi tänapäeva kõige uuematest tehnoloogiatest ja arendada siinseid uusi IKT-talente. Mina kandideerisin selleks, et saada rohkem teada kõige uuemate tehnoloogiate kohta – loengutes käsitleti nii 5G, tehisintellekti kui ka pilveteenuste teemasid.