fbpx Advokaadibüroo KPMG Law partner: tõhusa vilepuhumise süsteemi puudumisel võib skandaal ettevõtte hukutada | AM.ee

Advokaadibüroo KPMG Law partner: tõhusa vilepuhumise süsteemi puudumisel võib skandaal ettevõtte hukutada

Advokaadibüroo KPMG Law partner Risto Agur ütles KPMG ärifoorumil, et Euroopa Liidu vilepuhumise direktiivi vastuvõtmine ja rakendamine on Eestis jätnud nii riigi kui ka ettevõtjad pigem ükskõikseks. Samas on tõhusa vilepuhumise süsteemi kohaldamisel võimalik vajadusel „pesta must pesu“ ettevõtte siseselt ning vältida seeläbi avalikku skandaali, mis võiks ettevõttele mõjuda laastavalt.

Kui tuli uudis uuest vilepuhujate kaitse direktiivist, siis seda ei toetanud ei valitsus ega Kaubandus- Tööstuskoda. Samas toimiva vilepuhumise süsteemi puudumisel võib ka väiksem skandaal mõjuda ettevõttele hukutavalt. „Vilepuhumise direktiivi ei peaks nägema pelgalt kohustusena, pigem võimalusena pesta oma must pesu ise ja ennetavalt. Toimiv süsteem võimaldab lahendada probleemid adekvaatselt ja ettevõtte siseselt, mitte avalikkuse ees, kus kahjud on kordades mastaapsemad,“ ütles Agur.

Praktikas pole Aguri sõnul vilepuhumine Eestis midagi uut ning see mõjutas lõppenud kümnendil ka märkimisväärselt poliitika- ja ärimaastikku. „Näiteid suurtest vilepuhumisjuhtumitest on mitmeid – näiteks 2012. Silvergate Reformierakonnaga või kasvõi Maaeluministeeriumi ja TalTechi skandaalid möödunud aastal,“ tõi Agur näiteid.

KPMG siseauditi teenuste juhi Viljar Alneki sõnul ei peaks vilepuhumise süsteem olema ettevõtte jaoks strateegiline prioriteet, aga kindlasti pole seda mõtet kohaldada ka „linnukese“ kirja saamise pärast. „Kui teha lihtsalt tegemise pärast, siis on see mahavisatud aeg ja raha. Keskenduma peaks sellele, kuidas luua süsteem, mis toimib ja samas pole ebamõistlikult kallis,“ selgitas Alnek.

„Direktiiv kohustab liikmesriike ja ettevõtjaid looma turvalisust ja konfidentsiaalsust tagavad kanalid, mille kaudu oleks töötajatel ja teistel ettevõttega töö ja teenuse kaudu seotud isikutel võimalik oma põhjendatud kahtlustustest rikkumiste kohta märku anda. Ilmselt on ettevõtjaid, kelle jaoks tundub see teema ebamugav, kuid sellega võib olla nii, et kes kevadel köhib, see sügist ei pruugi näha,“ ütles Agur.

Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse direktiivi kohaselt peavad 250 ja enama töötajaga ettevõtjad ning avaliku sektori organisatsioonid viima end uute nõuetega kooskõlla 2021. aasta 17. detsembriks, 50-249 töötajaga ettevõtjad hiljemalt 2023. aasta 17. detsembriks. Ettevõtjatele, kes tegutsevad finantsteenuste valdkonnas või kes on rahapesu või terrorismi rahastamise seisukohast haavatavad, kohalduvad need nõuded olenemata töötajate arvust.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.