Vähe sellest, et meid jälgitakse, milliseid linke ja postitusi me vaatame. Facebook on patenteerinud tehnoloogia, et jälgida kasutajaid kaamera kaudu ja registreerida nende emotsioone.

Serverikeskused muutuvad aina kontsentreeritumaks, üha kõrgemad on nõuded töösoleku ajale ja töökindlusele. Seega peab ka andmekeskuste juhtimine aina enam automatiseeruma ja tööd, mida serveritega tuleb teha, muutuvad aina täpsemateks. Freeform Dynamicsi uuring koostöös Eatoniga näitas, et serverikeskuste administraatoritel ja tehnilistel töötajatel on ebakindlus oma tööpostil suurenenud, seoses toitehaldusega ja serverikeskuse keskkonnalahenduste juhtimisega.

Ehitada serveriruum 314 meetri kõrguse hoone alla ei ole vast maailmas midagi eriskummalist, kuid ehitada see samas 8 meetrit allapoole maapinnast ja 13 meetrit merepinnast ning ümbritsetuna 20 000 tonnist betoonist – teist sellist vähemalt Eestis ei ole ega tule. Nimelt ehitas Levira oma uue andmekeskuse just Tallinna Teletorni alla.

Mäletate veel nalja sellest, et andmeid on kiirem kirjatuviga mälukaardil saata, kui gigabaite üle neti liigutada? Või kui Amazon tuli välja kõvakettakohvritega, millega andmete serverikeskusesse saatmine kulleriga võttis kordades vähem aega kui oma terabaite üle neti pumbata? Need jutud vastavad kõik tõele. Kuid mida teha siis, kui infot on petabaitide jagu?

? Aitab vahepeal pehmematest teemadest, kiikame korraks serveriruumi ja uurime, millised on sealsed probleemid. Ilmad lähevad jahedamaks ja jahutamine muutub lihtsamaks, kuid ikkagi - serveriruumidesse kontsentreerub aina suurem võimsus ühele ruutmeetrile ja kõike seda tuleb efektiivselt jahutada. Ühest otsast anname energiat protsessorite ja kõvaketaste jaoks, mis soojenevad, teisest otsast tuleb seda soojenemist (jälle energiamahukalt) jahutada. Mida siis ette võtta, et see soojendamine-jahutamine efektiivsem oleks?

? Tihti räägitakse andmevarunduses replikatsioonist ja Continuous Data Protectionist. Kuid mis need täpsemalt on ja kuidas või mis olukordades seda vaja läheb?

! Nende kahe mõiste puhul võib pidevalt kohata puterdamist ja segamini ajamist. Sisuliselt on tegemist täiesti erinevate tehnikatega. Replikatsioon tähendab et mingid andmed peegeldatakse kas siis uni-direction (ainult ühes suunas) või bi-direction (mõlemas suunas, sünkroniseering) teisel asukohal olevate andmetega. Continuous Data Protection (CDP) aga tähendab reaalajas varundust.

IT- ehk seadmekapid pole lihtsalt (rauast) kastid silma alt ära abiruumides. Ka kappidel on tähtis osa ettevõtte tegevuse järjepidevuse tagamisel. Nii ongi väga oluline, et need oleksid tõhusalt ja tulemuslikult korraldatud, kaitstud ja hallatud. Eaton EMEA tooteliini juht Jean-Marc Emonet annab nõu, kuidas seda teha.

Zone-h statistika järgi näotustatakse igas minutis mõni veebileht. Ja need on vaid sellised, kus sissemurdmine on jõudnud nii kaugele, et mõni küberarmee oma postituse üles riputab. Ja need on ka ainult need veebilehed, mida Zone-h jälgib. Mis aga toimub serverites tegelikult? Seda teavad vaid asjassepühendatud.

Iga aasta juuli viimasel reedel õnnitletakse süsteemiadministraatoreid - nähtamatuid haldjaid iga firma selgroo - IT-süsteemi taga. Mida nähtamatumad nad on, seda paremas korras on kogu organisatsiooni talitust tagav infosüsteem.

Linxtelecom sai esimese serverimajutuse teenusepakkujana Eestis infoturvalisuse (ISO27001) ja kvaliteedijuhtimise (ISO9001) sertifikaadid.

Linxtelecomi serverimajutuskeskused Tallinnas, Moskvas, Peterburis ja Varssavis läbisid eelmise aasta lõpus ISO27001:2005 ja ISO9001:2008 auditid. Nüüd on kogu Linxtelecomi grupp vastavalt ISO standarditele edukalt sertifitseeritud. See on oluline ennekõike rahvusvahelises äris, et ettevõtteid saaks kindlate parameetrite alusel võrrelda teiste teenusepakkujatega.