Kõik tehisaru ehk tehisintellektiga seotud lood.
Alles see oli, kui kõik rääkisid, et tehisintellekti-mull on väga sarnane kunagisele dotcom-mullile ja küllap see varsti samasuguse pauguga lõhkeb. Kuid juba on investorite meelest paisumas järgmine buum, millel jälle samad tunnused.
Kas oled valmis maksma veebilehitseja eest, mis lubab olla targem kui sina ise? Norra päritolu veebilehitseja ehk brauser Opera on heitnud kinda internetimaailma hiiglastele, tuues avalikkuse ette esimese eksperimentaalse ja päris futuristliku brauseri Neon. Kuid selle digitaalse imelooma taltsutamine ei ole alati odav lõbu.
Tavaliselt seostub akadeemiline aktus väärikate talaaride ja pikkade kõnedega. Seekord aga tervitas TalTechi aulas olijaid midagi hoopis teistsugust – helkiv tulevik, mis pilgutas digitaalset silma: lavale astus mitte harjumuspärane päevajuht, vaid tehisintellekti juhitav humanoidrobot.
Toimus TalTechi Arengufondi stipendiumiaktus.
Bolt sõlmis koostöölepingu maailma juhtiva autonoomsete sõidukite tehnoloogiafirma Pony.ai-ga, et tuua isejuhtivad sõidukid Euroopasse. Esimesi isejuhtivaid masinaid katsetatakse aasta jooksul, pärast seda jõuab teenus ka klientideni.
Detsembri alguses toimub Narvas viiendat korda tehnoloogiasündmus W3N, mis toob kokku juhtivad tehisintellekti, Web3 ja loovtehnoloogiate eksperdid üle maailma. Iduettevõtjaid, investoreid ja tehnoloogiahuvilisi ühendava sündmuse fookuses on innovatsiooni ja kultuuri roll Eesti majanduskasvu käivitamisel.
Sel aastal juba viiendat korda toimuv W3N on aastatega kasvanud üheks olulisemaks Euroopa innovatsioonisündmuseks Web3 ja tehisintellekti valdkonnas. Kahe päeva jooksul toob see Narvasse üle 500 tehnoloogiahuvilise ning lavale astub üle 40 esineja kogu maailmast.
Foto: Markus Winkle, Pexels
Need reklaamid imbuvad igast ekraanipraost sisse: uued tossud viie euroga? Nutikas koduvidin kahe euro eest? Shein, Temu ja AliExpress on kui digitaalne laviin, mis ujutab üle veebikaubanduse maastiku. Hinnad tunduvad uskumatult madalad, eriti arvestades praegust inflatsiooni, mis paneb paljusid meist iga senti lugema.
Meie ees on ränikristallid, vaskviigud ja lõputud koodiread – see on tehisintellekti külm ja kalk reaalsus. Ometi räägime me sellest üha sagedamini kui olendist, kes „mõtleb“, „tunneb“ ja isegi „hoolib“. Tegemist on keelelise silmamoondusega, kus masinast saab meie endi peegelpilt, digitaalne teisik.
PyCon Estonia 2025 toob Eestisse kaheks päevaks kokku sajad maailma tipptasemel arendajad, teadlased ja tehnoloogiaettevõtete juhid, et arutada tehisintellekti, masinõppe ja programmeerimiskeele Python rolli üle kiiresti arenevas maailmas. Kaheksa aastaga on PyCon kasvanud üheks mõjukamaks Pythoni kogukonnale suunatud konverentsiks Põhjamaades ja Baltikumis.
Saksa telekomihiid Deutsche Telekom avas ukse tehisaru (AI) maailma oma uue seadmega, mida nimetatakse AI-telefoniks ning mille sisu on tehtud koostöös tehisintellekti-otsingufirmaga Perplexity. Seda esitleti juba 2024. aasta Mobile World Congressil Barcelonas, kuid nüüd toodi mitmes Euroopa riigis avalikkuse ette.
Tehisarumobiil on üllatavalt taskukohane ning maksab vaid 149 eurot. Kui sakslastel on kombeks omatoodangut eelistada ja ostetakse hoolega Fritzboxi ruutereid või Gigaseti mobiile, siis miks mitte ka kohalik Perplexity telefon?
Foto: AI, Dee, Pixabay
Tehisintellekt on kiirelt muutuv nähtus, ent mis juhtub siis, kui see areng ei käi käsikäes kasutajate ootustega? Kui uus, targem ja võimekam tööriist tundub järsku külmem, korporatiivsem ja hinge vaesem? Just sellise šoki ja pahameelelaine tekitas OpenAI, kui nende uus lipulaev, GPT-5, ootamatult kõik varasemad mudelid üleöö asendas.