Mida toob meile 2016. aasta ja mida kaugem tulevik? Keiichi Matsuda kuueminutine film näitab, mis juhtub, kui täiendatud reaalsus, Hololens, virtuaalprillid ja muud lähitulevikuks ennustatavad uued tehnoloogiad igapäevasesse ellu tulevad. Skisofreeniline maailm, kus meie vaateväli kaetakse ka tänaval erinevate teenuste ja maailmadega kuni tüüpiliste masinlike klienditeenindajateni välja, kes saavutavad tehismaailmas täiest uue mõõtme... hulluksajava mõõtme.

Pangandus on ülitraditsiooniline ja IT-ajastul kohati kummalisena mõjuv asutus, kus üritatakse jätta soliidset muljet samal ajal täiesti mõttetute asjade eest suurt teenustasu küsides. Kui aga sama stiil võtta üle pubinduses, läheb asi veelgi koomilisemaks. Vaata, kuidas kliendid käituvad, kui nendega suheldakse pubis samamoodi nagu pangas - tulemuseks on täielik hämming!

Võimsad droonid, mis suudavad inimest üles tõsta, on varemgi uudistesse jõudnud, kuid soliidne, piloodikabiiniga ja igapäevasteks lendudeks valmis elektriline õhusõiduk veel nii tavaline pole. Saksamaal saadi siiski üks selline valmis ja 2018. aastal loodetakse alustada uut tüüpi õhusõiduki tootmist.

Nagu mõned päevad tagasi kirjutasime, tuli Goodyear Genfis välja sensoreid täis tuubitud ideerehviga isesõitvatele autodele, kuid see polnud nende kõige pöörasem idee. Veidi hiljem esitleti rehvi Eagle-360, mis on juba täiesti uuest maailmast. Nimelt pakub üle 100 aastase rehvitootmise ajalooga rehvitootja välja kontseptsiooni, mis täielikult erineb senistest autopasteldest. See toode on kerakujuline ja selle kinnitamine auto alla käib pigem kiirrongide tehnoloogiast võetud vahenditega kui poltide ja tungrauaga.

24. veebruaril näitasime Boston Dynamicsi Atlase roboti kiusamist inimeste poolt, nüüd üritab neljajalgsele robotile tuule alla teha koer. Liiga loomulike liigutustega masin käivitab koera instinktid ja liikuvat raudlooma rahule enam ei jäeta. Fido on Boston Dynamicsi arendatav mittemilitaarne neljajalgne liikur.

Google´ile kuuluv Boston Dynamics on juba aastaid arendanud humanoidrobotit Atlas, mis muutub iga aastaga aina paremaks. Nüüd on see vabanenud kaablitest ja kõnnib ise looduses. Iseseisvamaks muutuv robot tõstab pakke ja asetab neid kõrvalise abita riiulitele ning on sunnitud taluma teda loonud liigi vägivalda - torgitakse hokikepiga, tõugatakse, sunnitakse ümber kukkuma. Aga masinad oskavad juba tõusta.

Mõned aastad tagasi oma pilte 2001. aastal salvestatud nimetult CD-lt lugedes tabas üsna ettearvatult halb üllatus - sellelt plaadilt ei saanud enam enamust pilte välja lugeda. Kas nii ongi kogu meie digitaalne mälu mõnekümne aasta pärast kustunud? RAID-is võime küll iga viisaastaku järel kõvakettaid vahetada, kuid vanad ülekirjutatavad CD-d on juba "siledaks valgunud". Ka moodsad pabertrükised võivad peagi tuhmuda, ennustavad arhiivieksperdid.

Õnneks on teadlased leiutanud midagi püsivamat. Üsna stereotüüpsena näiv andmekristall suudab säilitada 360 TB infot ja säilivusajaks pakutakse toatemperatuuril 13,8 miljardit aastat. Samas ei juhtu midagi ka kuni tuhandekraadises kuumuses.

Ulmeline 4D printimine tähendab, et välja trükitud tselluloosigeelist materjal hakkab ajas kuju muutma. Nii näiteks saab printida proteese kasvavale inimesele või ehitada asju, mis näiteks märjaks tehes alles oma lõpliku kuju võtavad.

Harvardi ülikooli juures välja töötatud tehnoloogia on elusloodusest inspireeritud: taimed kasutavad samuti materjale, mis vastavalt keskkonnamuutustele kuju ja struktuuri muudavad. Bioonilise lahenduse töötatsid välja Wyssi instituudi teadurid.

Apple ehitab praegu oma hiiglaslikku uut peakorterit, mis peaks valmis saama 2017. aastal. Praegu aga on jõutud sinnamaale, et sarikapidu on kohe-kohe käes. Maja ümber on loodud mõned tehismäed, maa-alusele suurele 1000-kohalisele auditooriumile tõstetakse varsti "Lendava taldriku" kujuline kuppel peale.

Kui ühisrahastust kasutanud Eesti idufirma Click & Grow taimed kasvavad ilusti riiulis, siis Jaapani värske startup Air Bonsai Garden plaanib müügile paisata väga eksklusiivsed ning ulmelised bonsaid, mis hõljuvad õhus.

Oot, kuidas? Kas nii, nagu Avatari filmis olid rippuvad kaljud, millel puud peal kasvasid?

Jah, just nii, aga bonsaidele omaselt tunduvalt väiksemas mastaabis kui looduses.