Blogid
Mobiil ütleb, kes need jäljed lumme jättis
Tõenäoliselt jääb mõneks ajaks ikkagi mingi lumi maha ja sellel jäävad hästi näha jäljed. Kes need tegi?
Selleks pole enam vaja muud kui nutitelefoni - Androidiga või iOSiga. Samade platvormide tahvlid kõlbavad ka. Mobiil aitab jälgi määrata fotode järgi, aga võib ka eesti või ladina keeles otsida looma nime ja vaadata, mis jälje ta tekitab.
Rakendus ei vaja ligipääsu mitte millelegi - ei internetiühendusele, kontaktandmetele ega GPSile, rääkimata andmesidest. Kõik laaditakse ligi kümne megabaidi suuruse rakendusega alla. Rakendus ongi mobiilis lihtsalt navigeeritavaks tehtud jäljeraamat, mis ilmus 2011. aastal ja kasutab "Jäljeaabitsas" 2009. aastal ilmunud jäljeskeeme.
Jäljeskeemide piltidelt saab teada jälje kuju, suuruse, jälgede vahe (sammupikkuse) ning fotodel on võrdluseks veel jälje kõrvale pandud tikutops.
Teekonnaplaneerija jõuluvanale ja pakivedajatele
Praegu, kui jõuluvanad üritavad leida optimaalset teekonda iga kingisaajani ning firmad veavad klientidele omi kinke laiali, on tekkinud tõsine vajadus tarkvara järele, mis erinevad punktid linna peal ühendaks ühe optimaalse teekonnaga, et ei peaks edasi-tagasi niisama tühja sõitma.
Muidugi ei taha infoajastu inimene kohe midagi ostma või alla laadima hakata - seda tehakse vaid siis, kui muud enam üle ei jää. Ja alati polegi põhjust. Online-teenuseid, mis teekonda arvutavad, on lausa palju.
SunSpider paneb Javascripti kiiruse proovile
Detsembri Arvutimaailma suurt mobiilitesti tehes selgus, et meil pole ühtki head jõudlustesti programmi, mis võrdleks erinevatel platvormidel seadmeid. Ikka oli kas mõni platvorm puudu või hinnati jõudlust erinevalt.
Üks asi aga on kõigil seadmetel ühine - väga palju kasutatakse kõigi nendega veebi. Ja veebilehitseja peab väga tihti suutma kiirelt Javascripti koode jooksutada. See, kui kiirelt neid koode jooksutatakse, annab üsna hea hinnangu ka masina tegelikule võimekusele (lisaks sellele, kui hästi on tehtud brauser ja virtuaalmasina kood). Seega on üks võimalus seadmeid omavahel hinnata Javascripti jõudlustest.
Veel kodumaiseid Androidirakendusi - viis värsket
Paar korda on Androidiblogis juba viiekaupa kodumaiste rakenduste ülevaateid ilmunud, nüüd on jälle umbes samapalju neid leiulistis juurde tekkinud, mis tundusid ärikasutajale huvitavad.
Kiirustestiks on ka Androidis vana hea Speedtest, kuid nüüd leidub sellele kodumaine alternatiiv Kiirustest, mis on ühe teise kodumaise Startupi - Linkmesi rakendusega õige pisut sarnane, kuid tavakasutaja jaoks lihtsama kasutajaliidesega.
Rakenduse kodulehel pole küll sõnagi, kes ja miks selle rakenduse tegi, kuid domeeni on endale registreerinud Elisa Eesti ja kontaktid on samuti Elisa omad, seega võib see rakendus olla kuidagi selle operaatoriga seotud. Rakendus teeb lihtsaid asukohapõhiseid mõõtmisi ja edastab tulemused serverisse, kus sada viimast kuvatakse ka Google´i kaardil.
Veel viis Eestimaist Androidirakendust
Jätkame viiekaupa Eesti päritolu Androidirakenduste tutvustamist - eelmine viisik oli siin.
Seekordse viisiku eel võiks aga soovitada ka kiireltarenevat ja eestikeelset kõnet mõistvat Diktofoni, mis kohati töötab päris täpselt, kohati aga ei saa veel eestikeelsest inimkõnest aru. Rakendusest oli juttu viimases Tarkade Klubis.
Viis rakendust on aga sellised.
Eesti veebikaamerate kõik-ühes rakendus aitab silma peal hoida nii tee- kui ilmakaameratel. Otsida saab eelvaatega nimekirjast või kaardilt. Salvestada saab ka ekraanipilti. Rakenduse saab liigutada SD kaardile, et see telefoni mälus vähem ruumi võtaks.
HTC Titan ja HTC Radar - kaks uut WP7 Mangoga telefoni Londonist
1. septembril, kui enamus kooliõpilasi suundus kooli, olid enamus tehnoloogia-ajakirjanikke Berliinis IFA-l. Mõned astusid enne läbi ka Londonist, kus HTC esitles maailmale esmakordselt kaht uut nutitelefoni Windows Phone 7.5-ga: HTC Titanit ja HTC Radarit. Arvutimaailm oli ka Londonis.
Tegelikult oli toimetusel juba uute telefonide sisust ettekujutus olemas, sest Microsoft oli varem andnud testimiseks HTC HD7, millele uhiuus Windows Phone 7 Mango juba peale pandud. Ja kuna Microsoft on tootjate kohenduste suhtes suhteliselt konservatiivne, siis Windows Phone 7 telefonide sisu näebki kõigil üsna ühesugune välja.
Nokia N9 otsib oma nišši
Täna esitleti Nokia Eesti kontoris ka meie ajakirjanikele uut Nokia MeeGo platvormil nutitelefoni Nokia N9. Igati sile ja kiire, aga põhiküsimus on, kes seda hakkaks ihaldama?
Nokia Symbiani fännid, kes on harjunud avaekraanil oma kuut lahtrit oluliste asjadega täitma, peavad ilmselt MeeGot võõraks. iPhone´i kasutajad aga leiavad üht-teist tuttavat. Eriti tuttav paistab neile N9 karp :) aga ka ikoonid avaekraanil, mis meenutavad pigem esimesi iPhone´ide põlvkonna mudeleid, kus rakendusi ei saanud veel grupeerida. Samuti on tuttav sisseehitatud ja mittevahetatav aku ning mälukaardi pesa puudumine. Kuid vaevalt et Apple´i imidžit hindavad kasutajad pigem vanamoelisuse hõnguga Nokia leeri massiliselt üle läheksid.
Diktofon Androidile tunneb eesti keelt ja transkribeerib kõnet tekstiks
Android Marketis Eesti rakendusi otsides hakkas silma üks pealtnäha üsna tavaline - Diktofon. Aga... lähemalt uurides on see siiski asi, millele peaksid tormi jooksma kõik ajakirjanikud, sekretärid, ärimehed, õpetajad ja paljud teised, kellel vaja midagi lindistada ja pärast jutt kirja panna. Nimelt oskab Diktofon eesti keelt. Mitte lihtsalt ei oska, vaid saab aru ka eestikeelsest kõnest ning oskab seda tekstiks ümber panna.
Androidirakendus ise on lihtsa elementaarse kasutajaliidesega ja aitab helifailides korda luua: märgistada teemadega, otsida helifaili sees (transkribeeritud tekstide abil muidugi) ja tuvastada, mitu inimest räägib. Otsingusõna järgi saab hakata lindistust maha mängima just sellest kohast, kus see sõna "lindil" öeldi.
HTC HD2 sai Androidi
Eelmisel kevadel testisime aasta HTC HD2 mobiili, mis oli varustatud Microsofti viimase Windows Mobile 6.5 operatsioonisüsteemiga. Veel 2009. aasta lõpus oli HTC HD2 üks vingematest nutitelefonidest ja kasutajaliides oli hea riistvaraga telefonis HTC enda poolt korralikult üle disainitud, nii et Windows Mobile´i puudused eriti välja ei paistnudki.
Miks GPSid täpseks läksid?
Augustinumbris tuleb pikemalt juttu Regiost ja Street View autodest Eestis. Miks aga üldse 2001. aastal GPSid täpseks läksid?
Kuna ajakirja ei mahtunud see seletus ära, siis avaldame hoopis siin, blogis.
2001. aastal sõitis Regio tegevjuht Teet Jagomägi USA-sse ja sattus artiklile, kus räägiti Iraagi sõjast ja sellest, kuidas sõjaväelasi seal kaartidega varustati.







