Android tuleb Eestisse
21. juulil 2009 kukkus Arvutimaailma testimislauale valge Android-telefon - HTC Magic. Sellest ajast hakkame Androidiblogi pidama - kas Google´i üleshaibitud telefonide opsüsteem on siis nii hea või ei ole?
HTC HD2 ja Win Mobile
Loodus tühja kohta ei salli. Ja nii ongi, et just nüüd, kui hakkab lõppema LG Arena nutitelefoni üheaastane test, täidab selle tühimiku kohe uus aastane mobiilitest. Seekord on katsealusteks HTC HD2, mida on nimetatud maailma parimaks Windowsiga telefoniks üldse ja Windows Mobile 6.5, Microsofti seni viimane mobiiliplatvorm.
LG Arena
Multimeediatelefon, mis nagu iPhonegi on mahtuvusliku mitmikpuuteekraaniga, sisaldab nii WiFit kui GPS-i, head ekraani ja tugevat metallkorpust. Aasta jooksul proovime seda mobiili katsetada igasugustes olukordades. Pildil klikkides avaneb päevik.
Turvateemad on nüüd esindatud omaette rubriigis. Seda saab ka eraldi RSSilt jälgida.
? Lähiajal hakkavad kehtima uued Eesti domeenireeglid. Mida peaks sellest teadma?
! Põhiline muutus on korra muutumine vabamaks, kuid samas muutub domeeni omamine tasuliseks.
Eesti Interneti Sihtasutuse (EIS) Nõukogu kiitis märtsis heaks uued domeenireeglid, mis toovad kaasa mitmeid liberaalseid muudatusi domeeninimede registreerimisel kooskõlas vastavate Euroopa Liidu reeglite ja tavadega.
Domeenireeglid reguleerivad EIS-i, Registripidajate ja Registreerijate vahelisi õigussuhteid. Uusi reegleid, mis on avaldatud veebilehel eestiinternet.ee, hakatakse rakendama lähiajal, kui küsimused teenuse hinna osas lahenduse leiavad ja võimalikud teenusepakkujad on EIS-i poolt akrediteeritud.
? Külmal detsembripäeval vajas kesklinna pargitud auto kontrolöride eest kaitset. Pikk mobiilse parkimise protsess oli läbikülmunud näppudega piinarikas.
! Peast käis läbi mõte – telefoni on vaja üht nuppu, mis teeb selle toimingu kiireks ja mugavaks.
Android-rakenduste poes ma sellist programmi ei leidunud, seega oli olemas suurepärane võimalus maailmaparanduseks ja enese harimiseks.
Rakenduste kirjutamine Androidile eeldab Java arenduskeele tundmist ja ametlik tööriist on Eclipse’i-põhine. Et olen kirjeldatud tehnoloogiatega oma igapäevases töös palju kokku puutunud, siis ei saanud sellise lahenduse programmeerimine palju aega võta.
Täiendavalt oli vaja selgeks teha raamistik ja üldised põhimõtted.
Gigabyte demonstreeris hiljuti oma seminaril Roomas esimest tegutsevat USB 3.0 toega välist kõvakettakarpi. Ei läinudki palju aega, kui mulle Gigabyte’i Taiwani laboritest saabus tootmise-eelne USB 3.0 kettakarp testimiseks.
Ordi ehitas veel ühe testiarvuti USB 3.0 portidega GA-P55A-UD3R emaplaadi baasil ja laenas karpi kolimiseks 1 TB Seagate Barracuda 7200.12 SATA-2 kõvaketta.
? Paljud märgid näitavad, et euro võib peagi tulla. Mida see tähendab ettevõtte äritarkvarale ja mismoodi organiseerida uuele rahale üleminek?
! Lahenduseks on kahe etapiga projekt, mis arvestab ka mitme valuutaga üleminekuajaga. Pakume välja ka kolm varianti üleminekuks.
Selleks, et ettevõttes eurole üleminek võimalikult sujuvaks teha, peaks tarkvaralisi ettevalmistusi ja vastavat projekti juba täna planeerima hakkama.
? Ärikriitiliste andmete säilitamine on praegu enamikule ettevõtetele elu ja surma küsimus, kuid eelarve selleks on sageli kordi väiksem kui headel aegadel. Kuidas väiksemate kuludega hakkama saada?
! Väiksemate kuludega saab äri jätkuvuse tagada virtualiseerimise ja pilvandmetöötluse, liigsete varukoopiate vältimise, pooljuhtketastele varundamise ning rohelise ITga.
IT-juhid üle maailma murravad pead selle üle, kuidas majanduskriisist räsitud IT-eelarvega tagada ettevõtete äriks vajalikud tehnoloogilised lahendused. Et enamikule ettevõtetele on ärikriitiline andmete kättesaadavus ja säilimine, siis tuleb IT-juhil senisest väiksema raha eest leida ka pidevalt töötav andmevarunduslahendus. Lahenduseks on virtualiseerimine ja pilvandmetöötlus, liigsete varukoopiate vältimine, varundamine pooljuhtketastele ning roheline IT, mis võimaldavad ladusat tööprotsessi ja märkimisväärset kulusäästu.
(Arvutimaailm 4/10, veebis on autori täispikk versioon, lõpus lisandina RTF dokument originaalkujundusega)
? MS SQL Server on paljude veebirakenduste andmebaasimootor ja tänu oma rikkalikele programmeerimisvõimalustele väga sobilik SQLi süstimiseks. Kuidas sellest hoiduda?
? Kuidas hallata paljusid erinevaid sotsiaalvõrke, Twitteri otsinguid ja firma, toodete või kaubamärkide erinevaid infovooge ühes kohas?
! Tweetdeck on üks mugavamaid tasuta lahendusi, mis kuvab erinevate võrkude infovoo tabelina. Postitada saab korraga paljudesse kohtadesse.
Ettevõtete turunduses on kindla koha haaranud erinevad sotsiaalvõrgud – Twitter, MySpace, Facebook, LinkedIN ja teised. Mõnikord on neis kasutusel igaühes ka mitu kontot. Erinevatest veebidest neid kontosid hallata on lõpuks jube tüütu – võtab aega ja pole ülevaatlik.
? Printerit valides on küll selgelt nähtavaid tehnilisi andmeid nagu hind, suurus ja punktitihedus võimalik enne poodi minekut kõrvutada, kuid kuidas teha lõplik otsus ja mida veel vaja teada oleks?
! Printeriostu tehes maksab kaasa võtta testfail ja seesama pilt igal pool välja trükkida. Saab ülevaate nii kiirusest, kvaliteedist kui ka kasutusmugavusest.
Printeri ost ei ole raketiteadus, kuid samas tasuks selgeks teha, millist seadet täpselt vaja on, et kulutused kiirelt üle pea ei kasvaks ega seade liiga nõrgaks ei jääks.
? Kui varem räägiti elektroonilise identiteediga seonduvast peamiselt suurettevõtete kontekstis, siis paari aastaga on tänu Web 2.0 võidukäigule see teema muutunud huvitavaks kõigile. Kuidas aga seda lihtsalt kasutama hakata?
! OpenID on elektroonilise identiteedi protokoll, mis on lihtsam ja avatum kui alternatiivsed lahendused ja sobib peaaegu kõigile.
OpenID (OpenID.net) on elektroonilise identiteedi protokoll, mis on lihtsam ja avatum kui alternatiivsed lahendused, milleks on peamiselt SAML2 (OASIS) ja CardSpace (Microsoft). Viimase kahe aasta jooksul on OpenID leidnud toetajaid kõigi suurte ja oluliste tegijate poolt – Google, Microsoft, Facebook, Yahoo, Amazon jpt. Septembris 2009 lubas OpenID kasutusele võtta ka Obama juhitav ühendriikide valitsus, et lihtsustada kodanikele pakutavaid e-teenuseid.
IT riist- ja tarkvara pealt on raske ilma töö efektiivsust löögi alla seadmata kokku hoida. Eriti, kui ostud on tehtud mõistlikult ja oma vajadusi reaalselt hinnates. Pigem vastupidi – töötajate töö efektiivsuse tõstmiseks on tõenäoline, et isegi mõni lisainvesteering IT süsteemidesse tuleks suurele pildile ainult kasuks. Paraku ei aita see aga kuidagi tänaseid kulusid/tulusid paremasse suhtesse saada.