Nutikellad on tulnud turule, et tuua meile veel üks laadimismure: igal õhtul tuleb ka need asetada öökapile laadimist vajavate vidinate ritta ning pikendusjuhtme peab välja vahetama veelgi pikema harukarbiga isendi vastu. Mõni nutikell ei pea aga päevagi vastu.

Selle kõrval on muidugi üsna meeliülendav lugeda uudiseid nutikelladest, mis kestavad patareidelt sama kaua, kui juba unustusse jääma kippuvad tavalised käekellad. Märgitakse, et patareisid tuleb vahetada kord aastas. Kui ka kord kuus peaks laadima, oleks seegi ju suur kergendus! Swatch töötab sellise kella kallal, suhteliselt tundmatult tegijalt on aga juba müüki paisatud nutikell nimega No-Charge Smart Watch.

TTÜ campuses Raja tänaval, endises IT- ehk arvutuskeskuse majas praegu asuvas innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses MEKTORY avati eile Baltimaades ainulaadne mobiiliäppide testikeskus.

Sisuliselt tähendab see, et koridoris on kümneid erinevaid mobiilseid seadmeid, millega on võimalik oma rakendust testida.

Jaanuaris tarbimispidu järkus. Jõulupohmeluses kasvas oluliselt ostude, sealhulgas internetiostude maht. Kaspersky Labis uuriti, kuidas on lood e-poodide pettustega ja kas inimesed oma kaotatud raha ka kunagi näevad või mitte.

Turvatarkvara pakkuv ettevõte Kaspersky Lab tuletab meelde vajadust turvata rahaülekandeid, kuna kaugeltki mitte kõik neist ei päädi kaupade eest tasumisega. Koostöös B2B Internationaliga läbi viidud uuring näitas, et umbes pooled kasutajatest, kes on interneti teel üle kantud raha küberpettuse tagajärjel kaotanud, pole varastatud raha osaliselt või üldse tagasi saanud.

Millegipärast on nii, et kui mehed sellise tehnikavidina nagu pesumasina kallale asuvad, saab paljudel neist tehniline taip otsa. Poest on võimatu leida lihtsat pesumasinat, kus vajutad nupule ja pesed. Ikka on kümneid erinevaid pesuprogramme, mille kasutamiseks tuleb emalt või naiselt või õelt nõu küsida, mis järjekorras mis nuppe vajutada. Nuppude juures olevate märkide tähendust pole ka võimalik loogiliselt tuletada. Miks see nii on, selle üle imestab kasutajaliideste disainer Peter Fabor ja teeb valmis lihtsa, kolme nupuga pesumasina kasutajaliidese, mille saab igaüks oma masinale kleepida, olles enne asjatundjaga konsulteerinud vajtatavate nuppude kohta. Nii diskrimineeriv kui see ka ei tundu, sellise kolme nupuga pesumasinaga saab 90% juhtudest asjad aetud.

Kuid LG on nutimaailma inimestele leidnud veelgi lihtsama lahenduse, et pesumasina kõik omadused täielikumalt ära kasutada. Abiks tuleb NFC.

Mõnes mõttes siin uudist pole - Eesti kõige ihaldusväärsemad ettevõtted on tehnoloogiasektorist (ja sekka ka pankasid). CV Keskus korraldas ligi 4000 vastaja seas uuringu, millised ettevõtted on tööandjana kõige ihaldusväärsemad ja pani kokku TOP 100 edetabeli, kus parimad reastatud.

Kontorikombainide paberkuivas maailmas on ka uudiseid kõigi nende plinkivat nutiseadmeuudiste kõrval. Samsung Electronics tutvustab uut väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud multifunktsionaalset printer-skannerit MultiXpress 7, mis muudab dokumentide printimise ja skaneerimise turvalisemaks ning kiiremaks.

Virtuaalreaalsus ja virtuaalprillid on praegu nii kuum teema, et kui mõni tootja sellest ei räägi, siis võib juhtuda, et teda pole (varsti) olemaski. Kui Samsung võtab asja tõsiselt ja teeb Oculus Rifti sarnaseid lahendusi ning Sonylgi on täisverelised vertuaalprillid teoks saamas, siis LG on võtnud lihtsama tee ja eeskujuks on midagi Google´i Cardboardi sarnast.

Ajujahi konkursil selgusid viis viimast, kes jätkavad võitlust 50 000 eurose auhinna nimel. Neist neli on seotud IT-ga ja kaks olid ka AM-i novembris ennustatud võimalike favoriitide seas sajast väljavalitust - Hivescale ja Huntloc.

Meeskondadel on nüüd aega veel poolteist kuud, et suurendada oma edueeliseid konkurentide ees ja võita.

SEB äriinnovatsiooni juhi Mart Maasiku sõnul on kõigil kahekümnel meeskonnal, kes eile žürii ees käisid, potentsiaali oma äriideed realiseerida. “See, et täna pidime välja valima viis meeskonda, ei tähenda, et ülejäänud viisteist peaksid oma idee nurka viskama. Vastupidi – nende hulgast tuleb kindlasti palju edulugusid,” ütles Maasik.

Žüriisse kuulusid Erki Mölder (EASi nõukogu liige), Mart Maasik (SEB), Priit Alamäe (Nortal), Indrek Kasela (investor), Karoli Hindriks (Jobbatical) ja Heidi Kakko (EstBAN).

^{Foto: (CC) Elina Mark / Wikipedia}

Eesti kogub idufirmade kasvulavana kuulsust ja mõned investorid on hämmingus: miks just siin, kõledal ja külmal Läänemere kaldal, kus pole isegi suuri mägesid ega laiu jõgesid, rääkimata rikastest tehastest, on pihta hakanud selline startuppide buum? Üksikud idud kasvavad maailmakuulsaks, kuid rohujuure tasandil vajavad toetust paljud, võideldes oma koha pärast kiirendites ja otsides rahastust.

Kuid alati ei pea hea toode ootama rikka äriingli tähelepanu alla sattumist. Mõnikord aitab ka rahva tahe. Ühisrahastuse saitidel ootavad kümned ideed kastmist kasvõi mõne(kümne) euro kaupa. Soovijad saavad teha annetuse lemmikprojekti heaks ja kui raha õnnestub kokku saada, premeerivad arendajad oma toetajaid kingitustega vastavalt annetuse suurusele.

AM otsis kolmelt ühisrahastamise saidilt - Hooandjast, Indoegogo-st ja Kickstarterist kokku mõned Eesti ideed, mis igaühe panust ootavad. Vaata järgi ja toeta, kui arvad, et see idee võiks elujõuliseks saada. Või vaata, millised on suuremad edulood.

Kellel on parem teenindus? Keeruline küsimus. Vihane klient, kes klienditeenindaja peale pahandas, küsib sõbralt, kas ehk peaks tema operaatori juurde kolima. Sõbral on just vastupidine mõte. Kuid kas olukord on nii hull ja kellel on teeninduse olukord parem?

Läinud aasta lõpus viis uuringufirma TNS Emor taas läbi Eesti Teeninduse Indeksi uuringu, millest selgus, et Eesti Telekomil (EMT ja Elion) on telekommunikatsioonisektori parim teeninduse tase.