Keset laulupidu või suurt spordivõistlust võib küll ekraanil särada uhke 5G märk, kuid pilt ei liigu ja video ei lähe Facebooki või TikTokki üles. See on märk sellest, et me oleme seni elanud n-ö "pooliku" 5G ajastul. Kuid nüüd on sellel lõpp. Telia tegi Eesti mobiilsides ajaloolise sammu, paisates eetriühendustesse 5G+ ehk iseseisva (Standalone) võrgu, mis lubab lõpuks ometi vabastada uue põlvkonna tehnoloogia vanade põlvkondade kütketest.

Me oleme harjunud mõtlema „pilvest“ kui millestki hoomamatust ja kindlast – justkui hõljuksid meie veebid, e-kirjad, fotod ja ärikriitilised andmed kusagil stratosfääris, kaitstuna maiste murede eest. Hiljuti sai see illusioon aga valusa ja leegitseva löögi. Iraani raketirahe ja droonirünnakud Amazoni (AWS) andmekeskustele Bahreinis ja Dubais on meelde tuletanud karmi tõe: pilveteenused on tegelikult vägagi füüsilised hooned täis kaableid, kiipe ja betooni, mis on haavatavad ka kõige konventsionaalsema sõjategevusega.

Telia käivitas Eesti seni mahukaima valguskaablivõrgu arendusprogrammi, millega tuuakse kiire ja tulevikukindel püsiühendus umbes 136 000 Eesti majapidamise ehk ca 300 000 inimeseni. Investeeringu kogumaht on ligi 100 miljonit eurot ning programm viiakse ellu aastatel 2025–2032.

„Niivõrd suures mahus ja nii ambitsioonika eesmärgiga valguskaabli- ehk optikavõrgu rajamist ei ole Eestis varem tehtud,“ kinnitab Telia Eesti tegevjuht Andre Visse. Samuti rõhutab ta, et kõikidele inimestele, kelle aadress jääb optikavõrgu arenduspiirkonda, on uue võrguga liitumine tasuta. 

IKEA nutikodu seadmete kliente, kes tormasid poodi uue põlvkonna Matter-ühilduvate seadmete järele, kimbutasid viimase ajani ühendusprobleemid. Rootsi mööblihiid lubas nutikodu "püha graali" – süsteemi, kus kõik seadmed (ja mitte ainult IKEA enda omad) räägivad ühist keelt ja seadistamine on lihtsam kui IKEA Billy riiuli kokkupanek.

Sel reedel, 30. jaanuaril 2026 tasub taas oma andmekandjad ja võrgukettad üle vaadata, et mittevajalikud andmed seal asjatult ruumi ei võtaks. Eestis toimub kaheksandat korda suur üleriigiline Telia digikoristuspäev, mille eesmärk on kutsuda inimesi ja ettevõtteid üles korrastama oma digikeskkondi ning tagastama kasutuna seisvaid elektroonikaseadmeid. 

Pole mingi saladus, et enamiku meie jaoks on kodune ruuter nagu pesumasin – tarbeese, mis lükatakse seina, millel on tohutult seadistusi, kuid keegi ei hakka neisse igapäevasel pesupesemisel kaevuma, vaid lihtsalt kasutatakse seda, mis kunagi paika pandud. Ruuter tavaliselt surutakse kuhugi pimedasse riiulisse tolmu koguma. Seal see siis kössitab unustatuna ja üksildasena, kuni ühel päeval internet kaob.

Esimese Eesti mobiilioperaatorina avas Telia 2026. aasta alguses kõigile oma mobiiliklientidele ligipääsu 5G võrgule. Selle sammuga need, kelle kasutuses on 5G toega telefon, tarbida uusima tehnoloogiaga mobiilivõrgu kiirusi.  

Telia viib septembri lõpus ja oktoobri alguses läbi mahukaid võrguarendustöid, mille pärast esineb öösiti erinevates Eesti piirkondades lühiajalisi häireid Telia mobiilsideteenuste kasutamisel. 

Arendustööd toimuvad 29. septembrist kuni 9. oktoobrini ning nende eesmärk on uuendada mobiilsidevõrku, et tagada klientidele ka edaspidi kvaliteetsemad teenused. 

Töid teostatakse öösiti vahemikus kell 02:00-05:30, et kasutajaid võimalikult vähe häirida. 

^{Julija Indriksone ja Ivar Tennokse telekommunikatsiooniettevõtete küberturvalisuse konverentsil.}

Uuring selgitas välja, et Eesti sideteenused on rahvusvahelises võrdluses hea katvuse ja kiirusega ning mobiilne internet on taskukohane ja rahvusvaheliselt väga konkurentsivõimeline. Samal ajal aga on kaabliga ühenduste hinnad lähiriikidega võrreldes kallid, eriti suurte kiiruste puhul, toob Arenguseire Keskus välja uues lähiraportis “Trendid ja konkurentsivõime elektroonilise side valdkonnas”.