Võrgu tagajad.
EMT kattis esimese mobiilsideoperaatorina 3,5G võrguga kogu oma leviala Eestis, tuues kõikjale kiire mobiilse interneti. Linnapiirkondades pakutakse 3,5G internetti 2100 MHz sagedusel tehnoloogiaga, maapiirkondades aga laiema leviga UMTS900 tehnoloogiaga. Maakonnakeskustes loodab EMT selle aasta lõpuks valmis saada 4G levialad.
? Traadita interneti kasutamist on firmades peljatud, sest mitu turvaalgoritmi on osutunud vigaseks ja füüsiliselt pole võimalik ligipääsu võrgule piirata – raadiolained levivad, kuhu tahavad.
! Kui WLANi seadmeid ja tarkvara õigesti hallata, siis saab ka traadita võrgu piisavalt turvaliseks, et ohtu ärikasutajale sellest ei teki.
Traadita internet teeb elu mugavaks nii kontorikeskkonnas kui ka tööstushoonetes – sülearvutid pääsevad võrku koosolekuruumis ja kohvinurga diivanil, toomis- või laohoones võib juhtmete pärast muretsemata seadmeid ümber paigutada. Kuid WiFi võrke on aastaid kimbutanud turvalisusprobleemid, vahel ka levi- ja stabiilsusküsimused. Kuidas ehitada ärikeskkonda turvaline ja stabiilne traadita võrguühendus?
Pesumasinate, sülearvutite, telerite ja muu kõrval hakkab LG müüma üsna pea Eestis ka videokonverentsiseadmeid ärikasutajatele. Üks mudel on koos LCD ekraaniga, teine vaid kaameraga.
Uute toodete väljatöötamisel tegi LG koostööd odavama hinnaklassi videokonverentsilahenduste pakkujaga Lifesize Communications, nendest on Arvutimaailmas ka varem juttu olnud.
Kui päevapealt mindaks üle hiljuti vabadest IP aadressidest tühjaks jooksnud IPV4 võrgust uuele, IPv6 võrgule, siis oleks Eesti Interneti suuruseks 22* domeeni, selgus Eesti Interneti Kogukonna liikme Jaan Jänesmäe kiirest uuringust. Esindatud on tuntuimatest domeenidest näiteks Tartu Ülikool, kuid isegi e-riigi keskset kodanikuportaali www.eesti.ee ei leia me sellest nimekirjast.
D-Link XTREME N Storage Router on väga paksude äärtega pildiraam, milles on kõvaketas. Ja see ruuter näitab ka pilte.
D-Linki pildiraam-ruuteril on ka muid veidrusi. Näiteks saab teda kasutada öökapikellana-uudistenäitajana (kuigi äratusnuppu tal pole) või väikefirma keskse võrguseadmena, mille sobib iluasjana isegi ülemuse töölaualegi panna. Ilmselt oleks see väga konkreetsete vajadustega ostja jaoks mõeldud nišitoode, sest maksab 2800 krooni. Kuid asjale lisab jumet rohkete seadistusvõimalustega WiFi ruuter ning kõvakettasahtel, mis sobibki ruuterist mõne lihtsama võrgu keskseadme ehitamiseks. Kaks USB pesa on ka D-Linki tagaküljel, neisse mälupulki pistes ei juhtu midagi. Küll aga saab sinna ühendada mõne võrgutoega printeri või välise kõvaketta, mis võrguseadme võimalusi veelgi laiendab.
Kui tuumikvõrk ei tööta, siis puudub ühendus kogu maal. See on kesksete võrguseadmetega võrgu probleem. Kuid on ka teistsuguseid võrke - näiteks hajusad ehk mesh-võrgud, kus kesksed seadmed puuduvad.
Mesh võrkudes suhtlevad seadmed omavahel otse ja mingeid keskseid seadmeid pole alati vajagi. Selliseid võrke kasutab sõjavägi, seega on lootust, et need jõuavad peagi ka tsiviilkasutuses massidesse, nii nagu paljud muud tehnoloogiad on tulnud (näiteks WiFi).
? Kui töökohtadel on vaja vaid tööd teha ja puudub vajadus kalli Windowsi tarkvara järele, siis kas oleks võimalik kuidagi odavamalt läbi saada, näiteks Linuxi ja terminalidega?
! Selline lahendus on täiesti olemas. Estobuntul jooksvad Tigma terminalid VIA C7 protsessoritega annavad töökohale serveri võimsuse.
Arvutimaailm kirjutas Tigma terminalilahendusest Estobuntu baasil poolteist aastat tagasi. Toonane beetaversioon on nüüdseks jõudnud Rahvusraamatukogus avalikke töökohti ja otsinguarvuteid juba pikemat aega jooksutada. Uurisin veidi põhjalikumalt terminalilahenduse tarkvara köögipoolt.
Poolprofessionaalne traadita võrgu pakkujatele mõeldud ruuter sisaldab küll palju WiFi seadeid omas hinnaklassis, kuid võrgu seaded on samas peaaegu olematud, muutes G.Duo sobivaks pigem kodukasutajatele ja väikekontoritele.
Kahe raadioga WiFi seade pakub üllatavalt palju keerukamaid WiFi sätteid odava hinnaklassi ruuteri juures. Samas jälle otsides võrgu seadeid tuleb tunnistada, et ega miskit polegi – need on sisuliselt olematud. Miinuseks on ka aeglane tarkvara: käivitus ja restart kestab 115 sekundit, kuid enamus seadete muutmisi kipub tahtma taaskäivitust. See teeb ülespanemise üsna aeganõudvaks. Seadmel on ka üks sisend PoE ehk toite üle võrgukaabli jaoks, kuid vastav toiteadapter puudub komplektis. Tarkvaraline puudus on seadmel ka erinevate alamvõrkude loomise võimaluse puudumine raadiote ja LAN võrgu jaoks.
Skype sai valmis ettevõtete telefonisüsteemidele mõeldud Skype Connect 1.0 lõppversiooni, mis varem oli arenduses nimega Skype for SIP. Skype Connect 1.0 ühendab Skype'i kõneteenuse paljudes ettevõtetes kasutusel oleva PBX-i (Private Branch Exchange) või Unified Communications (UC) sidesüsteemiga.
Maailma esimese kommerts-4G-võrgu avanud TeliaSonera kavatseb esimene olla ka universaalsete 3G/4G modemite turuletulekul. Samsung GT-B3730 saab hakkama andmesidega nii 3G kui 4G võrgus olles.
Samsungi uus modem GT-B3730 töötab nii LTE kui HSPA+ võrgus reaalsete allalaadimiskiirustega 80 Mbit/s ja 16 Mbit/s (üleslaadimiskiirus on muidugi kordi väiksem). paraku on esimeste uute tehnoloogiavidinatega vaja ära kannatada ka mõned ülemineku-ebamugavused. Nimelt ei suuda modem ise automaatselt ümber lülituda 3G võrgust 4G võrku ja seda peab tegema käsitsi. Siiski lubatakse tulevikus see ebamugavus kõrvaldada mitte uue seadme, vaid tarkvarauuendusega.
