TNS Emori turu-uuringute järgi kasvas mobiilse interneti kasutatavus Eesti elanike seas 2011. aasta lõpuks 36 protsendini. Suurimat turuosa mobiilse interneti kasutamisel arvutis omab Elisa Eesti, kelle turuosa erakliendi sektoris ulatus 33 protsendini. Elisa esindajad arvasid uuringutulemusi esitleval pressikonverentsil, et nii nagu eelmine aasta sai nutitelefonide läbimurde aastaks, nii võib praegune saada tahvelarvutite laiema turuletuleku aastaks.

Eesti Energia sõlmis täna Tele2 Eesti AS-iga lepingu, mille põhjal pakub 1. juulist 2012 Kõu internetiteenust Tele2.

1. juulini kestab üleminekuperiood, mille jooksul ei muutu Kõu klientide jaoks teenuses, klienditeeninduses ega arvelduses midagi. Kõikide küsimustega saab jätkuvalt pöörduda Kõu klienditelefonile.

Esimesena Eestis alustas EMT oma 4G ehk LTE võrgu väljaehitamist 1800 MHz sagedusalas, mis vabanes n.ö linna-GSMi alt ja tänu "tavalisest" 4G-st madalamale sagedusele levib sellel sagedusribal kiire uue põlvkonna andmeside tunduvalt kaugemale. 2016. aastaks lubab EMT katta 4G ehk LTE andmesidega peaaegu kogu Eesti.

“Võrreldes 2600 MHz-ga võimaldab 1800 MHz katta Eesti kiire internetiga palju  kiiremini, sest selleks on vaja ca kolm korda vähem tugijaamu kui 2600 Mhz puhul,” ütles EMT tehnoloogiadivisjoni direktor Tiit Tammiste. „Lisaks kindlustab 1800 MHz kasutamine ka parema siselevi. 2600 MHz on aga abiks suurte mahtude haldamisel.”

(Arvutimaailm 4/11)

? Veebruariga jõudis kätte hetk, mil viimased allesjäänud IPv4 aadressiplokid välja jagati. Selle sündmusega algas uus ajajärk Interneti ajaloos. IPv4 aadressid on otsakorral, aga maailm pole valmis IPv6 jaoks. Mis nüüd saab?

! Ülemaailmse Interneti tõrgeteta toimimiseks on juba ammu välja arendatud uus standard, IPv6. See lahendab 4,3 miljardi IPv4 aadressi otsalõppemise probleemi, sest pakub 2¹²⁸ unikaalset internetiaadressi, mida peaks jätkuma kauaks.

Interneti protokolli versioon 4 (IPv4) on praeguseni domineeriv protokoll internetis. IPv4 töötati välja 70-ndatel. Ligi 4,3 miljardit võimalikku aadressi on jaotatud 255 plokiks, millest igaüks sisaldab 16 miljonit aadressi.

24. augustil sai valmis esimese osa kogu Eestit katma hakkavast kiire interneti võrgust EstWin. Esimese osa viimane kaabel ühendati Antslas.

Aastaks 2015 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km. Võrgu pakutavaid võimalusi saavad hakata võrdselt kasutama kõik sideteenuste operaatorid, pakkudes selle kaudu teenuseid oma klientidele.

Tallinna Teaduspargis Tehnopol tegutseb Eesti ettevõte Streamtainment Systems, mille tehnoloogilisest tiimist suur osa on Skype´i päritolu. Firma töötas välja tarkvaraplatvormi, mille abil saab elutoa telerit ning olemasolevaid andmesidevõrke kasulikumalt rakendada. Juba on olemas ka esimesed rahvusvahelised tunnustused - kuu tagasi võitis Streamtainment Systems BizBarcelona 2011 konkursil Hispaanias kõige innovatiivsema kasvufirma auhinna IT ja meedia sektoris (pildil).

M-interneti kasutajate arv on lühikese ajaga teinud korraliku hüppe - 15-74 aastaste seas oli 2010. aasta lõpus veel 13 protsenti mobiilse interneti kasutajaid, praeguseks aga on see tõusnud 21 protsendini.

TNS Emori turu-uuringu järgi on Elisa turuosa 34 protsenti, EMT 28%, Tele2 19% ja DIILil 2%. KÕU turuosa on kahanenud nelja protsendini.

Uuringu käigus küsitleti juunis 1885 inimest.

2011. aasta lõpuks moodustab Ericssoni ootuste kohaselt enam kui 80 protsenti mobiilse lairibaühenduse loomiseks mõeldud raadiotoodete tarnetest RBS 6000, Ericssoni multistandardne tugijaam, mida toodetakse ka Ericssoni Tallinna tehases. Neid tugijaamu valmistatakse Tallinnas 24 tundi ööpäevas kõigil päevadel.

Ericsson tarnis esimese tugijaama Eesti kliendile EMT-le täpselt aasta tagasi. RBS 6000 on universaalne tugijaam, mis tagab operaatorile võrguteenuse nii LTE, 3G kui 2G GSMi võrkudes. Seega on uut tugijaama hankides kohe olemas ka valmidus neljanda põlvkonna andmesideks.

Ericssoni uuringute tulemused, mis põhinevad toimivates võrkudes läbi viidud mõõtmistel, näitavad, et ülemaailmne mobiilne andmeside 2010. aastal enam kui kahekordistus ning prognooside kohaselt peaks mobiilne andmeside järgmise mõne aasta jooksul igal aastal pea kaks korda kasvama.

Püsiühendustest tihedas Euroopas, kus riike juba kaetakse ka 4G levialadega (näiteks Rootsis), alustab Eutelsat satelliit-interneti elluäratamist. Jõulude paiku Kasahstanist orbiidile saadetud sidesatelliit kasutab nn suunatud kiirte tehnoloogiat, suunates andmesidet 250 km läbimõõduga sektoritesse "kiirtena", mitte ühele laiale territooriumile korraga. 

Iga selline 250-kilomeetrine ala saab kasutada 900 Mbit/s mahtu, ühele kasutajale eraldatakse kuni 10 Mbit/s allalaadimist ja 4 Mbit/s üleslaadimist.

Elisa kehtestab m-interneti kasutajale kiirusepiirangu juhul, kui klient on ühe kuu jooksul kasutanud mobiilset internetti suuremas mahus kui 50 gigabaiti. Sellega tahetakse vabastada mobiilse interneti ressurss tavakasutajatele, kes näiteks torrentiga suuri faile pidevalt alla ei laadi.

Enne piirangute seadmist teavitatakse sellest klienti SMS-iga ning kui klient sõnumi järgselt oma internetikasutust korrigeerib, siis Elisa piirangut ei rakenda. Kui hoiatus ei mõju, piiratakse kliendi mobiilse interneti kasutus kuni jooksva kuu lõpuni kiirusele 200 kbit/s allalaadimisel ja 50 kbit/ üleslaadimisel, millest teavitatakse klienti samuti SMS-iga.