Internetiühendused, mobiilne internet, WiFi, fiiber - kõik, mis puudutab andmete saatmist ja vastuvõttu.
M-interneti kasutajate arv on lühikese ajaga teinud korraliku hüppe - 15-74 aastaste seas oli 2010. aasta lõpus veel 13 protsenti mobiilse interneti kasutajaid, praeguseks aga on see tõusnud 21 protsendini.
TNS Emori turu-uuringu järgi on Elisa turuosa 34 protsenti, EMT 28%, Tele2 19% ja DIILil 2%. KÕU turuosa on kahanenud nelja protsendini.
Uuringu käigus küsitleti juunis 1885 inimest.
2011. aasta lõpuks moodustab Ericssoni ootuste kohaselt enam kui 80 protsenti mobiilse lairibaühenduse loomiseks mõeldud raadiotoodete tarnetest RBS 6000, Ericssoni multistandardne tugijaam, mida toodetakse ka Ericssoni Tallinna tehases. Neid tugijaamu valmistatakse Tallinnas 24 tundi ööpäevas kõigil päevadel.
Ericsson tarnis esimese tugijaama Eesti kliendile EMT-le täpselt aasta tagasi. RBS 6000 on universaalne tugijaam, mis tagab operaatorile võrguteenuse nii LTE, 3G kui 2G GSMi võrkudes. Seega on uut tugijaama hankides kohe olemas ka valmidus neljanda põlvkonna andmesideks.
Ericssoni uuringute tulemused, mis põhinevad toimivates võrkudes läbi viidud mõõtmistel, näitavad, et ülemaailmne mobiilne andmeside 2010. aastal enam kui kahekordistus ning prognooside kohaselt peaks mobiilne andmeside järgmise mõne aasta jooksul igal aastal pea kaks korda kasvama.
Püsiühendustest tihedas Euroopas, kus riike juba kaetakse ka 4G levialadega (näiteks Rootsis), alustab Eutelsat satelliit-interneti elluäratamist. Jõulude paiku Kasahstanist orbiidile saadetud sidesatelliit kasutab nn suunatud kiirte tehnoloogiat, suunates andmesidet 250 km läbimõõduga sektoritesse "kiirtena", mitte ühele laiale territooriumile korraga.
Iga selline 250-kilomeetrine ala saab kasutada 900 Mbit/s mahtu, ühele kasutajale eraldatakse kuni 10 Mbit/s allalaadimist ja 4 Mbit/s üleslaadimist.
Elisa kehtestab m-interneti kasutajale kiirusepiirangu juhul, kui klient on ühe kuu jooksul kasutanud mobiilset internetti suuremas mahus kui 50 gigabaiti. Sellega tahetakse vabastada mobiilse interneti ressurss tavakasutajatele, kes näiteks torrentiga suuri faile pidevalt alla ei laadi.
Enne piirangute seadmist teavitatakse sellest klienti SMS-iga ning kui klient sõnumi järgselt oma internetikasutust korrigeerib, siis Elisa piirangut ei rakenda. Kui hoiatus ei mõju, piiratakse kliendi mobiilse interneti kasutus kuni jooksva kuu lõpuni kiirusele 200 kbit/s allalaadimisel ja 50 kbit/ üleslaadimisel, millest teavitatakse klienti samuti SMS-iga.
EMT kattis esimese mobiilsideoperaatorina 3,5G võrguga kogu oma leviala Eestis, tuues kõikjale kiire mobiilse interneti. Linnapiirkondades pakutakse 3,5G internetti 2100 MHz sagedusel tehnoloogiaga, maapiirkondades aga laiema leviga UMTS900 tehnoloogiaga. Maakonnakeskustes loodab EMT selle aasta lõpuks valmis saada 4G levialad.
? Traadita interneti kasutamist on firmades peljatud, sest mitu turvaalgoritmi on osutunud vigaseks ja füüsiliselt pole võimalik ligipääsu võrgule piirata – raadiolained levivad, kuhu tahavad.
! Kui WLANi seadmeid ja tarkvara õigesti hallata, siis saab ka traadita võrgu piisavalt turvaliseks, et ohtu ärikasutajale sellest ei teki.
Traadita internet teeb elu mugavaks nii kontorikeskkonnas kui ka tööstushoonetes – sülearvutid pääsevad võrku koosolekuruumis ja kohvinurga diivanil, toomis- või laohoones võib juhtmete pärast muretsemata seadmeid ümber paigutada. Kuid WiFi võrke on aastaid kimbutanud turvalisusprobleemid, vahel ka levi- ja stabiilsusküsimused. Kuidas ehitada ärikeskkonda turvaline ja stabiilne traadita võrguühendus?
Rahvusvahelise internetiorganisatsiooni ICANNi 40. kohtumise peateemad on uute geneeriliste tippdomeenide programm, Interneti turvalisus ja DNSSec ning üleminek IPv6-le. Geneeriliste tippdomeenide programmiga kavatsetakse vabaks lasta tippdomeenide loomine, näiteks .shop, .berlin jne. IPv6 teema on aga oluline sellepärast, et hiljuti lõppesid vabad IPv4 aadressiplokid otsa.
Igal aastal Barcelonas toimuv Mobile World Congress vallandab mobiilitootjate ja telekomifirmade peidushoitud uudistoodete saju. Sellel üritusel tuuakse oma uue aasta üllatused tihti esimesena välja (kui CESil neist veel juttu pole tehtud).
Samas valitakse ka aasta tegijad telekomi valdkonnas kategooriate kaupa. Teisipäeva pealelõunal selguvad parimad nominentide seast, kus näiteks nii Apple´i kui Androidi rakenduste auhinnale konkureerivad teiste seas Rovio oma Angry Birdsi mänguga ja Facebook oma rakendusega. Aasta telefoni tiitli pärast rabelevad Apple iPhone 4, HTC Desire, LG Optimus 7, RIM BlackBerry Torch 9800 ning Samsung Galaxy S.
Paljudel on eelmise aasta telefoninominendile tulnud ka järg uue põlvkonna vingema toote näol.
6. veebruarist 2011 avastavad veebide omanikud, et paljud nende viidatud lingid teistele Eesti veebiaadressidele ei tööta. Sellepärast, et 6. veebruarist lakkasid olemast ligipääsetavad kõik ümber registreerimata domeenid.
Juba 15 aastat on kuulutatud maailmalõppu internetiaadresside otsasaamise näol, kuid kõik märgid näitavad, et just nüüd iga hetk on see juhtumas. Eesti Interneti Kogukond juhtis sellele tähelepanu ja räägib lähemalt mõttetalgutel Tartus ("IPv6. Katastroof on kätte jõudnud. Kas Eesti on valmis?") ja mõned päevad tagasi ilmusid ärevad artiklid ka mitmes IT väljaandes (näiteks PCMAG, täna ka Dailymail).
Kui hull siis olukord ikkagi on? Üsna hull, kinnitab kasvõi see fakt, et 1. veebruaril rahuldati Internet Assigned Numbers Authority (IANA) poolt kahe viimase vaba IPv4 aadressi ploki taotlus ja rohkem midagi avalikult jagada pole.
