Kodurobotid, tööstusrobotid ja mängurobotid.
Märgvara mõiste on tekkinud vajadusest eristada riist- ja tarkvaral põhinevat arukat arvutussõlme ja elusrakkudel - vett sisaldavat, biokeemilistel ja bioelektrilistel nähtustel põhinevat elusolendi juhtorganit. Kui roboti juhtorgan baseerub ränipõhisel riistvaral, mis käitleb mahukat juhttarkvara, siis inimese ajus nii selget eritumist pole ja üldnimetusena on mõiste „märgvara“ täiesti paslik.
27. märtsil viidi lõpuni tehing, mille käigus ostsid eestlased varem Rootsi börsifirmale kuulunud tarkvararobootika ettevõtte Knowit Estonia, mis on tarkvara kvaliteedi ja tööprotsesside automatiseerimise valdkonnas tegutsenud juba üle 10 aasta. Tehingu tulemusena kuulub ettevõte 100% Eesti omanikele, kes võtsid kasutusele uue kaubamärgi Flowit.
See lugu kuulub rubriiki "Võimalik ka Venemaal" ja seekord ei õienda pesapallikurikatega vihased juhid omavahel arveid või ei tehta muid imetrikke, nagu oleme harjunud Vene liikluses nägema. Sõidab hoopis Vene "Google´i" ehk Yandexi isejuhtiv auto. Kui ameeriklased katsetavad oma masinaid California päikeses siledatel ja laiadel asfalt-teedel, siis peavad Yandexi insenerid rühkima oma testmasinaga läbi lume, pori, aukude ja tihkelt täis pargitud tänavate.
Inimesed pole ainukesed, kes saavad innovatsiooniauhindu. Seekord sai auhinna robot. Tõsi küll, selle taga on inimeste tehtud süsteem. Seega kaudselt ikkagi inimesed. Hansabi projekt Telia peakontori humanoidrobot Pepper pälvis rahvusvahelise innovatsiooniauhinna.
Masinad on tulnud juba lihtsamatele ametikohtadele teeninduses. LG on selleks valmis töötanud kolmeliikmelise robotikomplekti, mis saadab külastajaid, töötab ettekandjana ning aitab poes osta.
42 riigis viidi läbi uuring, mille põhjal usub 86 protsenti tööandjatest, et automatiseerimise tuules jääb töötajate arv lähema 2-3 aasta jooksul samaks või kasvab ning vaid vähesed arvavad, et saab hakkama väiksema arvu inimestega. Küll on märkimisväärselt muutunud töötajatele seatavad ootused: vajatakse õppimisvõimelisi inimesi, kes kohanduvad uute tehnoloogiate ja digimaailmaga.
Mõned aastad tagasi avaldas Tieto uudise selle kohta, et robot nimega Alicia-T on määratud Tieto juhtkonda. Selle uudise ülemaailmsete meediakajastuste analüüs oligi üks esimestest tööülesannetest ja katsetustest tehisintellektiga. Kuidas uus juhtkonnaliige on Tieto äri edaspidi aidanud ja miks on see sündmus märgiline, sellest rääbib Tieto Estonia äriarendusjuht Heiti Mering.
Tieto poolt tellitud uuringu kohaselt arvavad Põhjamaade inimesed, et tehisintellekt saab teatud rollides inimestest paremini hakkama – isegi väga nõudlikes. Mis puudutab tehisintellekti kasutamist tervishoius, siis on suhtumine pigem skeptiline. Suurem osa inimesi usub, et uuenev tehnoloogia muudab tulevikus töö leidmise raskemaks – samas arvavad vähesed, et nende enda töökoht on ohus.
Kui isejuhtimise tehnoloogia vabastab juhi üldse aju kasutamisest sõitmisel, siis see tehnoloogia, mis loeb juhi ajust tulevaid signaale, on samuti tulevikus vajalik - nii saab auto mõtteid lugedes teada, mida juht tegelikult tahab. Nissan annab tarbijaelektroonikamessil CES 2018 külastajatele võimaluse heita pilk tulevikku, kus ootab Nissani teedrajav Brain-to-Vehicle (B2V) tehnoloogia.
Me mäletame veel Nokia ja Microsofti telefonides kunagi olnud HERE kaarte, mis hiilgasid täpsusega. See firma, mis on tegelikult olemas olnud juba 1985. aastast ja kuulunud nii Navteqile kui Nokiale, on kaardinduses ja navigatsioonis olnud tipus seega juba ammu. LG Electronics (LG) ja ülemaailmseid kaardilahendusi ja asukohateenuseid pakkuv HERE Technologies sõlmisid nüüd koostöölepingu, et arendada järgmise põlvkonna telemaatilisi lahendusi autonoomsetele isejuhtivatele sõidukitele.