(Arvutimaailm 6/11)

Arvutiturvalisus, krüptograafia, ID kaart, e-valimised, NATO küberkaitsekeskus ja palju muud sama teemaga seonduvat on Eesti IT valdkonna üks suuremaid edulugusid. Väikese ja paratamatult väheolulise riigina oleme edukalt kasutanud just seda valdkonda enesereklaamiks ning oma võimekuse ja tähtsuse tõestamiseks.

Pronkssõduri saaga paljudest kasulik/kahjulik aspektidest jäi tolmu settides pinnale üks, võibolla ainus Eesti jaoks selgelt kasulik sündmustejada: küberrünnakud, nende tõrjumise mütologiseeritud eepos ja poliitikute blufi piiripealse kampaania edukas väljamäng. Tekitasime maailmas palju suuremat – seejuures positiivset – meediakajastust ja huvi, kui nö harilikud rahutused seda kunagi oleks suutnud.

(Arvutimaailm 6/11)

Garage48 on äärmiselt intensiivne meeskonnatöö ja ettevõtlikkuse koolitus, mille käigus käivitatakse teenuste ja toodete ideesid nii, et need jõuavad toimiva lahenduseni. Nüüd on see jõudnud Eestist Aafrikasse.

Tänapäeval ei räägita enam üksikute inimeste geniaalsusest, vaid tehnoloogilise edu pandiks loetakse tihtipeale märksa suuremate gruppide koostööd ja tervete süsteemide toimimise tulemusi. Praegu on seega fookuses nn ökosüsteemid. Silicon Valleyt kui fenomeni kirjeldatakse tihtipeale kui õige kooslusega ökosüsteemi. Seal on harmoonias tugevad ülikoolid, kirkad mõistused, raha ning kogemused nii tehnoloogia vallas kui ka tehnoloogiaettevõtete ehitamises. 

Tallinna Tehnikaülikooli täna avatud esindus Silicon Valleys ehk Räniorus omab selliseid tuntud naabreid nagu Microsoft, Google, Yahoo, IBM, Intel jt.

„Meie ülikooli teadus- ja õppetöö kvaliteedi arendamiseks on vajalik olla paigas, kus saavad alguse uusimad teadusideed, tehnoloogiad ja rakendused. Praegu on maailma IT pealinnaks Räniorg. Peame olema kättesaadavad oma partnerülikoolide ja ettevõtete kõrval, kus maailma tippettevõtjad tehnoloogiaid arendavad ning koos riskikapitalistidega rahastavad,” ütles TTÜ innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor Alar Kolk.

(Arvutimaailm 9/11)

Tele2 Eestil on kevadest uus juht, Leedust pärit Mindaugas Ubartas. Tema esimesed telefonid, arvutid ja kogemused internetiga on üsna sarnased paljude Eesti samaealiste kogemusega. Sest e-tiigrid alustasid Balti riikides hüppamist samal ajal enam-vähem samast kohast.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Mäletamist mööda Atari, tol ajal omamoodi imeasi. 1993. aastal oli mul võimalus kasutada arvuteid kooli IT-klassis. Üks neist oli rohelise ekraaniga Pentium 086 (20 MB kõvakettaga). Kui juhtusid aga varakult klassi ja vedas, siis pääseseid ligi Pentium 286-le, millelel oli juba 13-tolline värviline ekraan. Me õppisime neil programmeerimist Turbo Pascalalis ja muid arvutitega seotud asju.

(Arvutimaailm 7-8/11)

Eesti Interneti Kogukonna esimees Elver Loho alustas, nagu nii mõnedki teised, ema töö juures arvutis mängimas käies. Praegusest tööst lubas ta rääkida alles sügisel. Aga millest kõik alguse sai, sellest saab kohe teada.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Ema töötas firmas, kus olid palgal paar kujundajat. Vahel üks neist tööl ei olnud, siis sai tema arvutis aeg-ajalt midagi mängida. Windows oli siis vist 3.11 veel.

Esimene oma arvuti?

Teismelisena jõuluks saadud 300 MHz Celeron. Pööningul peaks siiamaani alles olema. Henn Sarv vist telekas näitas, et Windowsi plaadi peal on QBasic.exe. Otsisin üles ja sain esimesed kogemused programmeerimisega.

(Arvutimaailm 6/11)

Samsungi Eesti kontorit juba palju aastaid juhtinud Ursel Velve töövahendid ei olegi kõik Samsungid. Aga varsti ilmselt on – MacBook Airile on ka sellelt Lõuna-Korea tehnoloogiaettevõttelt nüüd olemas arvestatav konkurent, selgus "minu arvutimaailma" intervjuus.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Esimene kokkupuude arvutiga on keskkooli päevilt, kui arvutiõpe oli tunniplaanis. Õppisime seal dokumente koostama ja pigem oli see tõsise õppimise asemel tore ajaveetmise tund.

(Arvutimaailm 3/11)

Nagu suurem osa oma põlvkonna IT-inimesi, kasvasin minagi üles suuresti Microsofti toodangu peal. Pikka aega tundus asjade selline käik ainuvõimalik ning ega alternatiividest palju kuulda ei olnudki.

1988. aasta sügisel TTÜ-sse (tollal veel TPI) infotöötlust õppima asudes möödus esimene kursus veel osaliselt suure ja kipaka SM-4 peal, ent kevadel õnnestus ühe toreda õppejõu abiga pääseda juba ühte tollastest varajastest PC-klassidest.

(Arvutimaailm 4/11)

Oleme taas pärast kümnendi tagust Tiigrihüppe initsiatiivi IKT arengu sõlmpunktis. Tunnetus, et meie riigi väiksuse puhul annab innovatsioon ja teadmistemahukas tootmine parima väljundi just e-ühiskonna arendamisel, on jõudnud IT-ringkondadest uue valitusliidu programmdokumentidesse.

13. juunist asub Elisa ärikliendiüksust juhtima Jüri Teemant, kes seitse viimast aastat on olnud ametis Nokia Eestis. Elisa Eestis tegeleb ta firma äri- ja korporatiivturgude arengu juhtimisega.

13 aastat telekommunikatsiooni valdkonnaga seotud olnud Jüri Teemant märkis, et Elisa kui suurettevõte on oma väärtustega talle lähedane. „Kindlasti pühendun täielikult Elisa jätkuva edu tagamisele Eesti turul, kus minu põhiline rõhk on just Eesti äridele ja ettevõtjatele suunatud uute terviklahenduste turuletoomine ja kliendisuhete arendamine,“ ütles Jüri Teemant.

Täna valiti Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) Nõukogu koosolekul IT Kolledži uueks rektoriks Tiit Roosmaa. EITSA Nõukogu poolt määratud rektor asub ametisse viieks aastaks.

EITSA Nõukogu kohtus tänasel koosolekul nelja rektorikandidaadiga. EITSA juhatuse esimehe Toomas Sõmera sõnul oli konkurss pingeline tänu väärikatele kandidaatidele. „Peale analüüsi ja tõsist diskussiooni tegi Nõukogu otsuse asuda lepingu läbirääkimistesse IT Kolledži rektori ametikohale Tiit Roosmaaga," ütles Toomas Sõmera.

Alates 3. jaanuarist 2011 rektori kohusetäitjana ametis olnud Linnar Viik enda kandidatuuri üles ei seadnud.