Inimesed ja firmad arvutimaailmas.
Eesmärk kõrvaldada digitaalne lõhe linna- ja maa vahel kõlab kaunilt, kuid kas meil on nendele sõnadele ka mingi reaalsem ja käega katsutavam tähendus? Kas meie, e-rahvas üldse teame, milleks sellist rikkust rakendada, jättes kõrvale torrentijumala kummardamise?
Räägime Tartu Ülikooli tarkvaratehnika professori Marlon Dumas’ga, Hondurasest pärit IT-teadlasega sellest, kuidas ta näeb arengut ITs ja mida on tal öelda valdkonna tudengitele, spetsialistidele, ettevõtetele.
Dumas on ka varem Arvutimaailmale intervjuu andnud ja hea mäluga lugejad ehk suudavad meenutada tema huvitavat elulugu, mis ta lõpuks meie väiksesse kesise suusailmaga riiki toonud on. Kordamine on siiski tarkuse ema ja et teekond on tal tõepoolest olnud huvitav, siis ei jäta me sellest uuesti rääkimata.
Hondurases 1975. aasta hilissuvel sündinud noormehel tuli ebatavaline mõte minna Prantsusmaale ülikooli. Ebatavaline, sest toona ei olnud Dumas’ sõnul Hondurases ülikoole palju ning doktorikraadist unistamine temasuguse noore jaoks haruldane.
Folgihuvilistele Viru Folgi peakorraldaja, ajakirjanikele valveornitoloog ning lisaks ka muusikaprodutsent, kirjanik ja õpetaja Peep Veedla on arvutit kasutanud alla kümne aasta. Kuid praegu algab ja lõpeb tema päev pea alati arvuti taga.
Esimene kokkupuude arvutiga?
Aastal 1996, kui sai asutatud TopTen, hankisin firmasse ka arvuti, kuid ise seda ei torkinud. Läks veel mitmeid aastaid, enne kui ka oma töölauale sai arvuti soetatud.
Esimene oma arvuti?
Ega enam sellest suurt midagi ei mäleta, aga soetatud sai see ilmselt selle sajandi algusaastatel.
Vaadates infotehnoloogia kasutamist Eestis, on meil kindlasti põhjus olla uhke interneti kasutuse üle, meie e-riigi lahendusi tuuakse eeskujuks jne. Samas peame tunnistama, et IT lahenduste kasutamine erinevates ettevõtlussektorites jääb paljudes valdkondades maha maailma juhtivatest riikidest.
Eesti IT uus suur edulugu on tulemas sealt, kust seda keegi oodatagi ei osanud. Majandustarkvarafirma Erply võidab ülemaailmseid konkursse ja paelub riskikapitaliste.
Erply kohta võis alles öelda startup, kuid praegu ja köögipoolelt vaadates polegi enam tegu alustajaga: firmal on 700 maksvat klienti ning koos tasuta versiooni kasutajatega on üle 3000 ettevõtja usaldanud oma majandusandmed nende serveritesse.
Erply on suure haardega ettevõtmine – Londonisse registreeritud ettevõtte juhi Kristjan Hiiemaa saime kätte mõni päev pärast San Franciscost saabumist. Parasjagu on käimas ettevalmistused USAsse laienemiseks. Otsitakse sobivat serverikeskust, sest riigi seadusandlus nõuab andmete hoidmist nende enda territooriumil.
Seekordsele Arvutimaailma ankeedile ei vasta tuntud IT-maailma tegija või avaliku elu tegelane. Vastab võimalik tulevane IT-maailma tegija ehk äsja Tallinna tehnikaülikooli sisse astunud tudeng. Tallinna Liivalaia Gümnaasiumi lõpetanu valis õppimiseks arvutisüsteemide eriala.
Esimene kokkupuude arvutiga?
Kuna mul isa on suuremalt osalt oma elust tegelenud arvutitega, siis esimene kokkupuude oli juba varases nooruses. Arvatavasti olin 4-5 aastane, kui mustvalge ekraaniga arvutil sai Pacmani ja Prince of Persiat mängitud.
Esimene oma arvuti?
Neli aastat tagasi. Selle peal sai kõvasti koolitöid tehtud ja programme tundma õpitud.
Poolel teel
Kosmos asub meist 100 km kaugusel. Ometi pole Eestist sinna veel eriti palju tehnikat lennutatud. Lagipähe paistva päikese, üle +30kraadise kuumuse ja tuulevaikse hommikuga otsustavad paar tehnikahuvilist taeva poole saata õhupalli – vähemalt poolele teele kosmosesse.
Tegemist pole niisama blufiga – kui astume „töökojast“ Navireci kontoris läbi, on Reigo Rusingul Navirecist ja Jaak Valgevälil Li Infosüsteemidest vajalik kraam juba laual koos ja arvutist on ette näidata ka video eelmise katsetusega – kevade poole lasti üks heeliumiga täidetud õhupall koos kaamerate ja GPS-jälgimisseadmetega edukalt õhku.
Net Group on üks kiiremini kasvavaid IT firmasid. Priit Kongo, selle firma juht, nägi küll nõukogude ajal arvutit eemalt, kuid Rootsis õppides pisteti ta juba moodsate Macide taha.
Esimene kokkupuude arvutiga?
80ndate lõpul ja väga põgusalt. Näidati Õppe-tootmiskombinaadis kaugelt arvutit ja öeldi, et see on tulevik. Tegelik arvuti taha istumine toimus 1991. aastal Rootsis, kui seal majandust õppisin. Arvutiklassides olid Apple Macintoshid.
Startup firmad sünnivad garaažides, aga kuna Eesti garaažid on varakevadel veel liiga külmad, kogunes Garage48 üritus hoopis IT Kolledži palavatesse ruumidesse, kus 16 tiimi proovisid 48 tunni jooksul valmis saada oma startup ettevõtte.
Ürituse üks eestvedajatest Jüri Kaljundi külitab laupäevasel päikselisel päeval IT Kolledži fuajees diivanil, on lõuna. „Meil polegi praegu keskset kohta, kus üritus toimub, kõik on igal pool laiali,“ ütleb ta ja juhatab esimestesse „garaažidesse“ – koridoris on üks grupp hõivanud aknaaluse koha ja joonistab klaasile skeeme, ülejäänud on rohkem varjus auditooriumides.
Telekommunikatisoonitehnoloogiate areng on jõudnud tähiseni, mille nimi on NGN ehk Next Generation Network – järgmise põlvkonna võrk. Sellest on räägitud küll palju, aga nüüd on see tõesti juhtumas: NGN leiab üha rohkem rakendust võrkude rajamisel ja uuendamisel.
ITU (International Telecommunications Network) defineerib NGNi kui pakettside võrku, mis suudab pakkuda telekommunikatisooniteenuseid, kasutades kvaliteedieristuvaid (QoS – Quality of Service) laiaribalisi transporditehnoloogiaid ja kus teenustega seotud funktsioonid on nendest transporditehnoloogiatest sõltumatud. Samuti toetab see üldist mobiilsust ja tarbijale ühetaolist teenuste pakkumist unifitseeritud liideste abil, mis on sõltumatud konkreetsest ligipääsumeetodist ja terminalseadmest.
