(Arvutimaailm 6/10)

United Cats & Dogsi Ragnar Sassi teavad paljud. Aga ta on ka Eesti Startupi juhtide klubi juht ning veel mitme startupi ideoloog ja käivitaja. Samuti oli ta ka üks Garage48 ürituse organiseerijatest ja algatajatest. Vaatame, mis tõi tema arvutimaailma juurde.

Esimene kokkupuude arvutiga?

90ndate alguses olid imelised arvutid, mis kandsid nime Juku. Toodetud Eestis ning nendega sai põhiliselt vaid mängida. Kokkupuutude sai alguse kooli arvutiklassis.

Esimene oma arvuti?

486ga lauaarvuti. Hirmus suure monitoriga, kuhu ühel päeval kogemata pool klaasi piima sisse kallasin. Monitori elu õnnestus siiski päästa.

(Arvutimaailm 4/10)

Märtsis külastas Eestit Oracle’i asepresident Alain Ozan, kellega Arvutimaailm tegi intervjuu pilveteemadel. Küsisime ka vabavaralise MySQLi saatuse kohta - omandas ju Oracle selle peaaegu konkurendi koos Suni ostuga ja paljud MySQLi kasutajagrupid on ärevuses - mis saab edasi? Paraku Ozan sellel teemal suurt rohkem ei valgustanud, kui on ametlik seisukoht. Pilveteemadel rääkis aga pikemalt.

(Arvutimaailm 5/10)

Priit Salumaa on tuntud nii luule- kui infotehnoloogiaringkondades, nii oma pärisnime kui loomenime Arstionu all. Mobiilirakendusi koodiv luuletaja ning Mobile Monday ürituste eestvedaja vastas Arvutimaailma traditsioonilistele küsimustele arvutimaailma kohta.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Esimene kokkupuude toimus aastal 1991 Tartu Annelinna arvutuskeskuses, seal nimelt töötas ühe minu klassivenna ema. Tema tööarvuti taga käisime mängimas Pack-Mani ning Prince of Persiat.

Esimene oma arvuti?

Esimese (selleks oli Ordi, kõige soodsam) ostsin esimesel kursusel, olles astunud TÜ Matemaatika teaduskonda 1998. a. Selleks võtsin õppelaenu. Enne seda olin keskkoolis kasutanud vanaisale kingitud arvutit.

(Arvutimaailm 4/10)

2004. aastast Elioni peadirektorina töödanud Valdur Laid puutus esimest korda arvutitega kokku oma eelmises töökohas – Eesti Pangas. Nii nagu kõik teisedki juhid 90ndatel, on ka temal meenutada kohvrisuurune mobiil, mis omal ajal hantleid asendas.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Keskkooli arvutiklassis, kus 1986. aastal paiknes üks Nõukogude esimesi arvuteid, toasuurune  MIR-2.

reuters-terminal.jpg

Esimene oma arvuti?

Esimene arvuti, mida oma tarbeks kasutasin, oli uudisteagentuuri Reuters terminal. Aasta oli siis 1992 ning töötasin Eesti Pangas.

(Arvutimaailm 12/09)

Emmastes asub ASi Kontaktikeskus üks osakond. Kui helistate enda arvates näiteks Ergosse või ühte kinnisvaraportaali, võib teile vastata inimene, kes ei asugi füüsiliselt Tallinnas, vaid hoopis näiteks Hiiumaal Emmastes.

Tallinna firmasse sõidetakse tööle jalgrattaga, jäetakse see Emmaste kaugtöökeskuse seina taha ja asutakse kõnedele vastama, kuigi helistaja valis hoopis Tallinna peakontori numbri. Kui soovite näiteks mõnest kataloogist telefoni teel kaupu tellida, võib juhtuda, et teile vastab Kontaktikeskuse Hiiumaa töötaja. Siin asub ka Tööturuameti infotelefon 11501. Arvutimaailm läks kaema, kuidas mõjub kaugtöövorm kohalikule elule ja millist kasu ääremaad sellest võiksid saada.

(Arvutimaailm 3/10)

Robin on internetiturunduse maaletooja, alustades Eestis Altex Marketingiga, mille peale tekkis internetiturunduse firmasid hiljem siin järjest nagu seeni pärast vihma. Internetiguru räägib, kuidas tema interneti ja internet tema leidis.

Esimene kokkupuude arvutiga?
Sain tööd video- ja arvutimängude poes. Müüsime VI20, ZX81, Spectrumi, Dragoni, Acorni, BBC ja Atari arvuteid. Mängisin nende kõigi peal mänge. Koolis aga oli Commodore Pet64.

(Arvurtimaailm 1-2/10)

Arvutimaailma ankeedile paljastab oma esimesed kokkupuuted ohtliku IT maailmaga arvutikaitse.ee portaali peatoimetaja Aare Kirna, kelle esimene lähem arvutiga kohtumine jääb 25 aasta taha, millal sai Yamahadel esimest korda ringe joonistada.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Tõenäoliselt aastal 1985, kui TÜ arvutiklassis näidati matemaatika alal usinamatele koolilastele Yamahasid.

Esimene oma arvuti?

HP Vectra, 133Hz, 16 MB mälu, 1,7 GB kõvaketast. Ostsin selle pruugituna aastal 1998, teenis hästi ning igavestele jahimaadele rändas kaks aastat tagasi.

(Arvutimaailm 11/09)

Kuni üsna viimase ajani oli levinud arusaam, et sotsiaalvõrgustikud on teismeliste pärusmaa, kuhu ontlikel täiskasvanutel pole mõtet ega vajadust tükkida. Tegelik praktika ja statistika väidab aga hoopis midagi muud – sotsiaalsed võrgud on olulised nii täisealistele kui ettevõtetele.

Kuigi räägitakse uutest kogukondadest ja huvirühmadest, mis sotsiaalvõrgustikes suhtlevad, on need võrgud ainult vahend suhtlemiseks – suhtlus ise on suures osas samaks jäänud. Ka kommunikatsioon ettevõtetes jaguneb sõltumata kasutatavatest vahenditest laias laastus kaheks: sisemiseks ja välimiseks.