fbpx Kuidas tõsta teiste sektorite IT alast teadlikkust? | AM.ee

Kuidas tõsta teiste sektorite IT alast teadlikkust?

(Arvutimaailm 5/10)

Vaadates infotehnoloogia kasutamist Eestis, on meil kindlasti põhjus olla uhke interneti kasutuse üle, meie e-riigi lahendusi tuuakse eeskujuks jne. Samas peame tunnistama, et IT lahenduste kasutamine erinevates ettevõtlussektorites jääb paljudes valdkondades maha maailma juhtivatest riikidest.

Teiste sektorite mahajäämuse kinnitab ka 2010. aasta märtsis ilmunud Maailma Majandusfoorumi IT raport (weforum.org/documents/GITR10/index.html). Infotehnoloogia kasutamise poolest avalikus sektoris oleme küll esirinnas, samas uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselt ärides jääme aasta-aastalt üha nigelamasse seisu. Teema olulisust rõhutab ka Euroopa Liidu (EL) uuring, mille alusel üle 50% EL riikide majandusharude efektiivsuse kasvust tuleb tänu IT lahenduste rakendamisele.

Milles siis asi? Kas Eesti ärimehed ei taha või ei oska infotehnoloogiat oma äri ette rakendada?

Siinkohal on raske anda ühest vastust – osades Eesti majandusharudes on väga edukalt infotehnoloogia abil ettevõtte ärimudeleid ümber korraldatud. Kõige paremaks näiteks on kindlasti finantssektor, kus pankade eestvedamisel on julgelt muudetud arusaamu pangandusteenuste osutamisest. Seda näitab ka pangatehingute statistika, mille alusel 98% kõigist Eestis sooritatavatest pangatehingutest teostatakse elektrooniliselt, s.t ilma pangakontorit külastamata.
Teisalt on aga suurem osa majandusharudest jäänud infotehnoloogia kasutuselevõtul pidama e-posti, kodulehekülje ja raamatupidamistarkvara juurde, kaalumata võimalusi infotehnoloogia laiemaks kasutamiseks kui ainult eeltoodud funktsioonide osas.

Esimese põhjusena tuleb kindlasti ära mainida ettevõtjate vähesed kogemused ja teadmised tehnoloogia võimalustest. Süsteemne lähenemine sellele teemale kõrgkoolides on ebapiisav ning samuti puudub täiendõppe vorm juhtidele ja erinevate valdkondade spetsialistidele.

Teiseks probleemiks on valmisoleku puudumine muuta koos uue infosüsteemi kasutuselevõtuga ka ettevõtte sisemist töökorraldust. Pahatihti kohtame oma igapäevatöös olukordi, kus uue tarkvara juurutamine tähendab olemasoleva tööprotsessi täpset kopeerimist arvutis. Selline lähenemine ei lisa ettevõttele efektiivsust, vaid ainult automatiseerib olemasolevad tööprotsessid või osa nendest IT vahendite abiga. Suurem tootlikus firmades saavutatakse ainult koos üheaegse tööprotsesside muutmise ja uue lahenduse kasutuselevõtuga – selleks, et IT-st kasu saada, tuleb korraldada ümber ka see, kuidas me igapäevaselt tööd teeme.
Kolmandaks põhjuseks on majandusharus tegutsevate ettevõtete vähene koostöö, et saavutada kokkuleppeid kolmandate osapooltega (riiklikud institutioonid, pangad jne) efektiivsema töökorralduse juurutamiseks. Mitte ükski majandusharu ei toimi eraldiseisvalt, vaid koostöös teiste valdkondadega ning seetõttu tuleb tootlikuse tõstmiseks saavutada valmisolek uute süsteemide juurutamiseks ka osapoolte vahel.

Info- ja telekommunikatsiooniettevõtete Liit (ITL) aitab praegu kaasa kahe eeltoodud probleemi leevendamisele: IT alase teadlikuse tõstmine ettevõtete seas ning erinevaid sektoreid ühendavate IT alaste projektide algatamine. Selle töö sisuliseks vormiks on ettevõtete koolitamine läbi erialaliitude ja uute IT projektide lahenduste kirjeldamine koos majandusharusid esindavate firmadega. Kirjeldatud tegevuse tulemusena on töösse läinud ka esimene IT projekt: Eesti Metsatööstuse Liit koos ITL-iga lükkasid käima e-veoselehe projekti (lähemalt loe http://emtl.ee/index.php?main=192).

Kui eeltoodud teema tekitas mõtteid või küsimusi, kuidas IT-d kasutada oma tegevusvaldkonnas, siis võiks julgesti ITL-iga ühendust võtta.

ENN SAAR
MicroLink Eesti juhatuse esimees

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.