Arvutimaailm FacebookisArvutimaailm Twitteris Arvutimaailm Youtube´isInstagram

Uptime’i tehnoloogiajuht: IT-sektorisse sisenemiseks ei pea ilmtingimata arendajaks hakkama

IT-sektori poole vaatavad inimesed arvavad, et sektorisse sisenemiseks peab oskama arendada ning olema tugev reaalainetes. Tegelikult on jalg IT-sektori ukse vahele võimalik saada ka kõigil, kes otseselt programmeerimise vastu huvi ei tunne, rääkis Eesti IT-firma tehnoloogiajuht Raimo Seero.

Viimaste raportite kohaselt on Eestis lähiaastatel vaja tuhandeid arendajaid ning tugeva põua tõttu pööravad enamik IT-sektori ettevõtteid põhirõhu just programmeerimisoskustega inimeste värbamisele, siis reaalsuses on inimesi hädasti vaja ka teiste ametite peale. “Nii nagu on puudu arendajatest, on puudu ka projektijuht/analüütikutest, testijatest, DevOps-spetsialistidest ning ka tugeva tehnilise taibuga värbajatest, kes aitaks õiged inimesed üles leida,” lausus Seero.

Erilise murekohana toob Seero välja just projektijuhid ning analüütikud – rollid, mille täitjaid jääb hiljutiste uuringute kohaselt aastaks 2025 puudu sadu.

“Projektijuhid ja analüütikud on inimesed, kes hoiavad kogu arendusprojekti ree peal. Kui arendajad loovad reaalsed lahendused, mis lõpuks midagi teevad, siis on just analüütikud need inimesed, kes mõtlevad välja, kuidas soovitud eesmärk saavutada ning hetkel loodav olemasolevate süsteemidega sobitada, samas kui projektijuht tegeleb igapäevaselt projekti haldamise ning õigel kursil hoidmisega,” selgitas Seero. “Enamikel juhtudel on need kaks rolli sama inimese kanda – projekti algushetkedel tegeletakse mänguvälja üles ehitamisega ehk analüüsimisega, hilisemates etappides sellega, et mäng kulgeks reeglite kohaselt ehk kõik kulgeks just nii nagu analüüsis ette nähtud.”

Seejuures on Seero sõnul projektijuhi või analüütiku rolli astumine tihti ka hõlpsamini saavutatav, kui arendajaks hakkamine. Ta selgitas, et kui arendaja peab omama väga kindlaid tehnilisi oskuseid – näiteks mõistma mõnd programmeerimiskeelt – siis projektijuht/analüütiku rolli jaoks vajalikud tehnilised oskused on õigete isikuomaduste olemasolu korral üsnagi väikese vaevaga omandatavad.

“Kindlasti ei ole see töö, mida saab teha inimene tänavalt. See on lihtsalt üks IT-valdkonna roll, mida saab täita veidi teiste oskustega kui klassikalise programmeerija puhul. Need oskused on sarnaselt koodi kirjutamisele võimalik hankida iseseisvalt või mõnes haridusasutuses,” selgitas ta. “Tehnilise poole pealt on vaja mõista, kuidas IT-süsteemid töötavad ning mis on eduka arenduse alustalad. Seejuures ei pea aga analüütik üksikasjalikult teadma, kuidas soovitud lahendus üles ehitada, kuid oluline on see, et ta mõistaks, mis on päriselt tehtav ja mõistlik.”

Tehnilise taibu kõrval on projektijuhi ning analüütiku puhul oluline ka hea suhtlemisoskus, võime näha laia pilti ning oskus teisi toetada ja motiveerida. Seero selgitas, et projektijuhid peavad oma igapäevatöö osana suhtlema ka klientidega või majasiseste “tellijatega”, seega nõuab see roll inimeselt ühteaegu nii head tehnilist taipu kui ka soovi pidevalt teistega suhelda.

Oma senise kogemuse pealt märkis Uptime’i tehnoloogiajuht, et heaks projektijuht/analüütikuks saamiseks vajalikud oskused on võimalik saavutada mitmetel erinevatel elualadel. Niisamuti tasub tähele panna, et olenevalt ettevõttest võib IT-projektijuht täita mõnevõrra erinevaid rolle, kattes osalt nii organisatoorset poolt kui ka sisulist poolt. See tähendab, et pikalt mõnes teises valdkonnas projekte juhtinud inimene või muul viisil vajalikud inimkesksed oskused omandanud spetsialist peab endale selgeks tegema veel vaid tehnilise poole, et hakata IT-sektoris esimesi samme tegema.

“Muidugi pakuvad vajalikku tuge ka ülikoolid ning ümberõppeprogrammid, kuid sarnaselt programmeerimisele on võimalik algust teha ka omal käel – internet on suur ja lai ning õppematerjale leiab ohtralt. Sarnaselt igale teisele IT-valdkonna tööle ei lõpe ka projektijuhi ega analüütiku puhul õppimine kunagi. Kuigi baasteadmised on tööle tulles olemas, siis iga päev pakub midagi uut ning maailm meie ümber muutub pidevalt, seega on alati midagi uut, millega tegeleda,” sõnas ta.

Seega soovitab Seero neil, kes sooviks enda karjääri siduda just IT-sektoriga, kuid ei tunne erilist kirge arendamise vastu, vaadata valdkonda veidi laiema pilguga. “Programmeerimine on vaid üks osa IT-maailmast. Erinevaid valikuid on palju ning iga soovija leiab endale sobiva nurga,” lisas ta.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.