Windows 8 pole suutnud meelitada Windows 7 kasutajaid operatsioonisüsteemi uuendama: vaid iga kaheksas arvuti on selle Microsofti viimase operatsioonisüsteemiga (8 või 8.1). Ei ole aidanud Start-nupu tagasitoomine ja käivitamine Windows 7-le omasele Desktopile, mitte Metro-kasutajaliidesesse. Ikka ollakse kinni vanas Windowsis või mis Microsofti jaoks veel hullem - mõnikord kolitakse üle Linuxisse või hangitakse uue masinana IOS-seade.

Google Map Makeri Riia ürituse teine päev algas samas kohas, kus eelmine ehk Ostas Skati restorani- ja konverentsikeskuses. Pilved olid hajunud, palav, arvutid kõigil relvastusena kaasas ja algamas Google Map Up ehk kaarditäiendusmaraton. Tavaliste hackathlonidega võrreldes oli see küll tunduvalt lühem - vaid kolm tundi, kuid kodus ette valmistamata ikkagi piisavalt närvesööv.

19. veebruarist saavad kõik Eestis Google´i kaarte parandada ja täiendada ning nüüd istumegi me, neli Eesti Map Makerit just algaval Google Map Up´il. Lattelekomi Internet on aeglane, tuuakse kiirema WiFi paroolid. Enne aga räägivad üks õpetaja Poolast ja tema abiline sellest, kuidas kaarte õigesti täiendada. Näiteks kui on satelliidipilt, mille abil kaardile joonistada majasid, siis katuse järgi on küll hea joonistada maja kontuure, kuid vundament asub satelliidipildil nihkes, sest satelliit ei pildista maju tavaliselt otse nö "lagipähe".

Seda ei juhtu just iga kuu (või aasta), et Baltimaades mõni suurem Google´i ettevõtmine toimub. Google´il nimelt pole üheski siinses riigis oma esindust. Kuid sel nädalavahetusel otsustas tehnoloogiagigant siiski Riiga kokku kutsuda kõigist kolmest Balti riigist nn rahvakaardistajad – need, kes oma vabatahtliku töö ja Google Map Makeri abiga igapäevaselt Google´i kaarte täiendavad.

Kaarditegijaid oli Eestist neli, Lätist 3 ja ülejäänud bussitäis koosnes leedukatest. Just üks bussitäis neid inimesi oligi. Miks nii? Sest ka Eesti ja Läti asjad käivad läbi Leedu, Leedus pole küll ka Google´i esindust, aga esindatus on siiski aste kõrgemal tasemel kui meil ja Lätis.

Olete seda kuulnud? "Ma ei taha sinuga telefoni teel sellest rääkida. Saame kokku, räägime näost näkku."

OK. Teeme seda. AM-i testimistiim tegigi, aga kokku ei viitsinud ikkagi tulla - rääkisime näost näkku UCi2i keskkonna abiga. Odavam oli ka kui kokku üksteise juurde sõitma hakata.

UCi2i imelik nimi tähendab inglise keeles hääldatuna midagi selgemat: ju-sii-ai-to-ai ehk lahtiseletatuna You See Eye to Eye või midagi sellist. Hammas hamba, silm silma vastu. Üle Interneti. Kuid UCi2i pole tavaline järjekordne videokonverentsitarkvara. Seekord on tegemist süsteemiga, mis ühendab silm silma vastu peaaegu misiganes lahendused: olgu teises otsas lihtne videokonverentsi tarkvara, Telepresence süsteem või midagi muud. Erinevad koodekid pannakse kokku ja ühendatakse üheks konverentsikõneks.

Avalike teenuste arendajatel muutus nüüd elu lihtsamaks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis valmisid nimelt põhimõtted ja prototüüp, mis aitavad avalike teenuste osutajatel luua kliendikeskseid ja mugavaid iseteeninduskeskkondi.

„Valminud raamistik sobib nii avalikule kui ka erasektorile. See lähtub sellest, et uued loodavad keskkonnad oleksid klientidele lihtsasti mõistetavad ja head kasutada,“ ütles infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov. „Selleks viisime seitsmes organisatsioonis läbi pilootprojektid, kus reaalsete juhtumite, vajaduste ja lahenduste baasil kirjeldasime parimad praktikad, millele teised saavad nüüd tugineda.“

E-riik jälle laienes - nüüd saab ka Windows Phone´iga varustatud telefonist digidokumendile digiallkirja anda.  Küll vaid Windows Phone 8 platvormilt, AM ei tuvastanud rakendust vanema Windows Phone 7.5-ga.

Windows Phone 8 äpp „DigiDoc“ avab digitaalselt allkirjastatud dokumente ja sellega saab ka digiallkirju anda. Äpi arendas tarkvaraarendusettevõte AgileWorks OÜ koostöös Microsofti ja EMT-ga. Rakendus on tasuta saadaval Windows Phone’i rakenduste poest.

Eesti üks edukaimatest tarkvararendajatele produktiivsustööriistu väljatöötavatest firmadest ZeroTurnaround esitles Tallinnas toimunud Java konverentsil Geekout oma kolmandat XRebeli toodet, mis on nüüd turuküpseks saanud. Uut toodet on võimalik osta ja kasutada.  

“Ma olen väga põnevil uue XRebeli pärast, sest me lahendame suurt probleemi lihtsa ja innovatiivse tootega. Esimesed kasutajad on juba tootesse armunud. Meil on olnud üle 500 beetakasutaja ja enamus neist soovivad toodet juba osta.”, kostis ZeroTurnaround asutaja ja tegevjuht Jevgeni Kabanov.

Kui kõik andmed on pilves, siis muidugi võib ka pildid pilveteenusesse laadida. Canon on selleks loonud keskkonna, kus saab lisaks piltide organiseerimisele ka neid otsida paljude erinevate parameetrite järgi.

Kuna tegemist on fotograafilt fotograafile arendusega, siis pakub canoni pilv midagi enamat kui seni kasutatud pildihoidmiskohad - näiteks Dropbox või iCloud.

Kui 90ndatel algas Tiigrihüppe projekt ja klassid said endale uued lauaarvutid, siis tundus kõik nii arusaadav: õpilased õpivad arvutit kasutama, hakkavad ehk programmeerimagi ja annavad panuse kõrge lisandväärtusega IT-ärisse.

Nüüd aga tundub saabuv digipööre viivat meid tagasi õpetaja Lauri aega: jälle on õpilastel ees tahvlid ja krihvlid – vabandust, puutetundlikud pliiatsid, millega oma käega tahvlile vastuseid ja tekste kirjutada. Tagasiminek on siiski suur samm edasi: digitaalne arvutiklass annab õpetajale võimaluse igast õpilasest ülevaate saada ning tunnikontroll ei ole enam õpetaja jaoks tund kontrolli koolis ja terve öö tunnikontrollide parandamist kodus. Õpetaja saab digiklassi tarkvaraga tulemused kohe kätte ja hindedki on pandud sekunditega.

Konkursi "Eesti parim mobiilirakendus 2014" tööde esitamise tähtaeg kukub teisipäeval, 20. mail ja praeguseks on osalejad esitanud üle 20 toimiva rakenduse netiraadiotest, kiiruskaameratest hoiatava ning nutitelefoniga digiseadme juhtimise äppini.

Nominente saab vaadata siit: 
https://konkurss.eesti.ee/nominendid