Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumine järeldas: tuleb luua digitaalne maailmajagu

Eesti peaminister Jüri Ratas avaldas reedel Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumise järeldused, mida arutavad Euroopa Liidu juhid järgmisel Euroopa Ülemkogul 19.–20. oktoobril Brüsselis.

„Mulle avaldas muljet ELi liikmesriikide liidrite energia, millega arutati seda Euroopa tuleviku jaoks üliolulist teemat ning ühine soov muuta digitaalne Euroopa reaalsuseks. Digitaalvaldkonna tippkohtumisel Tallinnas tegime kindlaks valdkonna kõige suuremad kitsaskohad ning panime nö digitaalse lumepalli veerema. Toon Tallinna tippkohtumise järeldused Euroopa Ülemkogule ning olen veendunud, et järgmiste vajalike sammude jaoks on poliitiline tahe ja tugi olemas. Peame kasutama seda võimalust meie kodanike ja ettevõtete jaoks, et muuta Euroopa 2025. aastaks täiesti digitaalseks maailmajaoks,“ sõnas peaminister Jüri Ratas.

Tallinnas alustatud diskussiooniga edasi minemiseks kohtuvad riigipead ja valitsusjuhid taas 19.-20. oktoobril Euroopa Ülemkogus. Lisaks kogunevad Euroopa Liidu digiministrid 24. oktoobril erakorralise kohtumisele.

29. septembril Tallinnas toimunud digitaalvaldkonna tippkohtumine oli esimene omataoline, kus ELi liidrid pühendusid ainult digiteemadele. Kohale tulid 25 liikmesriigi riigi- ja valitsusjuhid. Kahe töösessiooni jooksul räägiti küberturvalisuse, e-valitsuse, tööstuse, majanduse kui ka ühiskonna teemadel.

Mida siis järeldati?

Täna avaldatud peaministri järelduse põhirõhk on vajadusel kasutada riigivalitsemisel tõhusamaid digitaalseid tööriistu. Selle kaudu saab tuua valitsuse ja avaliku sektori täielikult digitaalajastusse, et muuta avalikud teenused kodanike ja ettevõtete jaoks paremaks, piirates samal ajal kulusid ja edendades innovatsiooni.

Kiiret tähelepanu vajab ka küberruumi turvalisuse tagamine, eesmärgiga muuta Euroopa 2025. aastaks küberturvalisuse liidriks. Nii saame tagada usalduse, kindlustunde ning meie kodanike, tarbijate ja ettevõtete kaitse internetis. Küberturvalisus on ühtlasi ka aluseks vaba ja seadustele tugineva interneti toimimiseks.

Riigi- ja valitsusjuhid olid ühel meelel ka olulisuses tagada, et Euroopa Liidust saaks ideaalne kodu digitaalajastu ettevõtetele ja uuendajatele. Digiteerimine on tugevalt ümber kujundamas tööstust ja ettevõtluse valdkondi, mistõttu peame olema täiesti kindlad, et tänased Euroopa Liidu võimalused on digitaalajastu jaoks sobivad. Euroopa eesmärk peaks olema saada innovatsiooni ja tehnoloogia maailmajaoks, mille oluline osa on andmete vaba liikumine.

Digiteerimine mõjutab märkimisväärselt ka tööturgu ning seda, milliste oskustega töötajaid ettevõtted otsivad ja kui sageli on inimestel vaja oma oskustepagasit uuendada. Digitaalsed oskused on uue aja lugemisoskus ning neid peaks õpetama kõigile, samuti on väga oluline võimestada inimesi ja võimaldada neil kohaneda digitaalajastu nõudmistega. Digimajandus pakub noortele suurepäraseid võimalusi, sealhulgas idufirmades osalemise ja ettevõtjaks olemise kaudu. Euroopa Liidu liikmesriikidel tuleb ka edaspidi pühenduda, et edendada ja hoida digimajanduse jaoks sobivat sotsiaalset mudelit.

Digimajandust ega innovatsiooni ei saa samas eksisteerida ilma vajaliku taristuta. Euroopa peab investeerima maailmaklassi digitaalse infrastruktuuri arendamisse, et jääda üleilmselt maailmatasemel tegijaks.

Vaata ka: Järelduste terviktekst Eesti ELi nõukogu eesistumise veebilehel