Testid

Asjad, mida oleme ise järele proovinud.


Äge raamat, katuseaken ja pilv

(Informaator, mai 2010)

Just nende sõnadega saaks kokku võtta minu esimese kohtumise hiljuti Lenovo tooteperre lisandunud uue tootega. Eriti, kui tõlkimiseks kasutada Google translate abi. Nimelt õnnestus mul neil päevil oma näpuga ära katsuda Lenovo Skylight. Tootja ise on liigitanud teda kui “smartbook” ja ta peaks asetuma kuskile “smartphone” ja “netbook’i” vahele (Google translate annab ühe vastena “smartile” ka “äge” ).

Sellest, et tegu on ägeda riistapuuga, annab  tunnistust kasvõi seegi, et  jaanuaris 2010 Las Vegases toimunud Consumer Electronics Show’l sai see masin üsna suure tähelepanu osaliseks ning tunnistati ka CES2010 parimaks Smartbook’iks (kas peale Lenovo kellelgi veel midagi sarnast näidata oli, ma kahjuks kommenteerida ei oska;)).

Clarki org ning Raudjärv saabusid Eestisse

(Arvutimaailm 4/10)

Inteli i5 ja i3 protsessorid üritavad Intelile tagasi võita keskklassi turgu. Testisime neid uusi tehnoloogiaid Ordi SOLO arvutikomplektil, mis suunatud ärikasutajatele.

Jaanuaris tegi Intel teatavaks oma Westmere’i koodnime kandva 32 nm tehnoloogia ning erinevalt kõigist varasematest lansseerimistest, kus uusikud esmalt tipp-protsessorites ilmusid, tabas seekordne avapauk Clarkdale’i protsessoriseeriaga just odava ja keskklassitoodete nišši.

Miks, on ka selge – kui tipus troonivad häirimatult Inteli Bloomfieldi ja Lynnfieldi seeriate protsessorid ja AMD seal mingit konkurentsi pakkuda ei suuda, siis alates keskklassist on konkurent AMD Intelile valusalt varvastele astunud ning midagi oli vaja kiirelt ette võtta. Ettevõtmiseks saidki Westemere’i tehnoloogias ilmunud Clarkdale’i lauaarvuti- ning Arrandale’i sülearvutiprotsessorid. Meie uurime nüüd just esimesi.

iPad saabus: esmamuljed

(Arvutimaailm 4/10)

See on arvutite tulevik. See loob kõik uueks, mida me seni üldse ITst teadnud oleme. Kui sulle see ei meeldi, siis oled sa hukule määratud dinosaurus. Jah, see on iPad.

Arvutimaailm otsustas omavahel tutvustada kahte maailma: läikivat, moodsat iPadi ning vanakooli IT-mehi. Kas iPad suudab võita Veiko Tamme südame? Kas meie Unixiga harjunud kaasautor Marko Habicht suudab näha multitasking’ut mittetoetava läikiva vidina võlu? Kas nende töntsid, suurte klaviatuuridega harjunud näpud üldse suudavad iPadi kipakal ekraanil toimetada?

Mida on vaja 3D TVks

Nagu 17. märtsil selgus, on Sony 3D telekate tootmine juba alanud ning meile demotud eksemplar ei ole enam prototüüp, vaid üks esimesi seeriatootmise liinilt maha veerenuid.

Müügile jõuavad antud telekad sellegipoolest alles suvel, kuuldavasti alles juulis. Mõne teise tootja telerid (Samsung) on Eestis aga juba lettidel.

IPad - esimesed muljed

Kuna digil õnnestus küüned taha ajada ühele esimestest IPad-idest, mis Eestis, ei saanud ka meie ära öelda võimalusest asjaga põgusalt tutvuda.

Vaid nädalakese müügil olnud vigur on esimesel vaatel kohmaka võitu.
Must ekraani ääris ei paista just kõige sümpaatsem ning kuna esimene külg on suht paksu klaasiga, siis ekraan tundub võrdlemisi sügaval

Samuti on ekraan peale paarikümne minutilist katsumist suheteliselt paksult kaetud rasvaste sõrmejälgedega: Pole hullu, keerame aga heledust juurde ja kärab küll.

Linux lauale – Linutop 3

(Arvutimaailm 11/09)

Septembris testisime me nettoppe ehk väikeseid lauaarvuteid, kuid Linutop 3 valmis siis veel arendajate laual. Nüüd saime neid Eestis müüvalt iKioskilt ühe kätte. Selle toote sihtgrupp on just avalikud kohad, kus internetti kasutada.

Seade on keskpärasest lahjema protsessoriga, ilma kõvakettata ega oma ka arvestatavat videokaarti. See, mis sellel kastil sees peitub, on ainult 2D toega ehk midagi sellist, nagu kasutati kümme aastat tagasi.

Kuid see ei olegi määrav, sest kui aparaat on mõeldud lihtsamate võrgutoimingute teostamiseks, siis polegi vaja mingit suurt jõudlust.

Arvuti emaplaadil on küll olemas SATA pesad kõvakettale ja ka PCI-le siin, kuid ega neist tolku pole, kuna korpus on nii kompaktne, et sinna ei mahu midagi, isegi tolmule pole märkimisväärselt ruumi.

Välkmäluketas – milleks?

(Arvutimaailm 6/09)

Välkmälukettad ehk SSDd (Solid-State Disk, kaasajal tõlgendatakse ka kui Solid-State Drive) olid ülikõrge hinna tõttu vaid nišitooted. Hind on nüüd mõistlikum ja uurimegi, mida me selle oluliselt kallima seadmega võidame.

Enam ei pea olema suurpanga boss, et oma sülekasse soliidne ketas saada. Näiteks testimisel olnud 80gigabaidine Intel X25-M SSD maksab juba alla 5500 krooni, mis on küll kallim, kuid omab selle hinna juures ka mõnd plussi.

MSI roheline tuulelipp

(Arvutimaailm 11/09)

Alates Apple’i iMac All-In-One (AIO) ehk kõik-ühes ekraani sisse ehitatud pisiarvuti võiduloost on sarnaseid lahendusi koheselt ka PC-maailma toodud. Uus MSI Wind Top on ka selline – ruumi ja energiat säästev.

Netboxidena tuntud lahendusi ilmus paljudelt tootjatelt ning koos nendega loodi ka iMac eeskujul ekraani mahutatud lahendusi. PC-maailma net-topidest esimese tõi Asus turule juba eelmisel aastal, see aasta on aga lisanud neid paljudelt tootjatelt. Üheks selliseks on suve hakul lansseeritud ning nüüd sügisel ka meie testilauale otse MSI Euroopa peakontorist saabunud MSI AIO - Wind Top AE1900.

Dell L2100 tahab karmimat puudutust

(Arvutimaailm 11/09)

Igasügisene süleritrall on taaskord alanud: kes pakub laenutaotlejaile eritilisi soodukad, kes otsib omal jõul parima, mis saada võimalik ning osad paluvad mõne tankisti abi, kes tema eest selle valimise ära teeb ja pärast seda nuttu peab taluma, kui midagi viga on. Igaljuhul antud loos olen see tankist mina.

Kasutasin ära endale hiljuti kogunenud valikuvõimalused ning väljavalituks osutus huvipakkuvaim isend Dell Latitude L2100.

Hiir, mis jälgib tähistaevast

(Arvutimaailm 11/09)

Logitechi uus Darkfield tehnoloogiaga laserhiir peaks meeldima eriti neile, kes oma tööasju mõnel klaaslaual või poleeritud pinnal ajavad – vanad hiired seal ei töötanud ja vajasid hiirepatja, uued aga ei tee läbipaistvast või tumedast pinnast väljagi.

Logitechi vanema põlvkonna nö reisihiir Anywhere MX oli muidu küll igati mugav ja käepärane, kuid põhipuudus oligi selles, et näiteks kontori klaaslaua või kohviku marmorlaua taha sattudes tuli kotist otsida vähemalt paberleht, et kursor ekraanil liiguks. Polnud küll suur probleem, aga ikkagi tüütu.

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.