LG Electronics tõi välja uue välise DVD-seadme Super Multi DVD Rewriter GP08LU10, kus kasutatakse turvafunktsiooni, mis kaitseb DVD-le kirjutatud andmeid paremini kui lihtsalt parooliga krüpteerimine.
 
LG GP08LU10 Super Multi DVD Rewriter käib arvuti külge USB 2.0 liidesega. Erinevalt teistest DVD-seadmetest, mille puhul on ainsaks andmekaitse võimaluseks plaadi parooliga kodeerimine, pakuvad GP08 seeria seadmed andmete turvaliseks edastamiseks ja talletamiseks viit erinevat plaadi kaitsefunktsiooni.

Samsung teatas oma uute 640 GB 2,5-tolliste sisemise mudeli Spinpoint M7 kõvaketaste väljalaskmisest.

Lauaarvutitele ja salvestusseadmetele pole ka terabaidised kõvakettad enam mingi haruldus, kuid sülearvutiomanikud pidid leppima M7 seerias väiksemate mahtudega. Uus 640 GB kõvaketas on nüüd seeria M7 kõige suurema tihedusega ketas. Iga selle 320 GB magnetketta andmetihedus on 516 gigabitti ruuttolli kohta, mis tähendab 28-protsendilist tihenemist võrreldes Samsungi eelmise tihedusliidri, 500 GB kõvakettaga.

Intel teatas täna Aasia IT-messil Computex Taipei oma uute protsessorite ja kiibistike väljatulemisest, mis toetavad odava hinnaga üliõhukeste sülerite turuletulemist.

Uued Inteli ülimadalpingelised (ULV - Ultra Low Voltage) protsessorid kaaluvad vähe, on pisikesed, tarbivad eelkäijatest tunduvalt vähem energiat ja on hinna poolest sarased keskmistele turul valitsevatele protsessorikiibistikele.

Inteli 17 uut serveriprotsessorit eesotsas uue Xeon 5500 seeriaga on Nehalemi mikroarhitektuuril ning parandavad arvutisüsteemi kiirust, efektiivsust ja kohanemisvõimet erinevate töötingimustega. Otse loomulikult optimeerivad ka energiakasutust, mis on viimasel ajal iga uue toote peaaegu kohustuslik omadus.

Xeon 5500 protsessorites on kasutatud Inteli Turbo Boosti, hüper-hargtöötluse ja virtualiseerimise tehnoloogiaid ning “power gating” lahendust, mis suurendavad serverite andmevahetuse kiirust ning muudavad süsteemi kohanemisvõimeliseks, lubades korraga töödelda nii suuri infohulki kui kasutada korraga erinevaid rakendusi.

Eelmises Arvutimaailmas oli juttu videotöötluseks kasutatavast tarkvarast, nüüd vaatame, milline võiks olla sobiv riistvara ja kuidas DVD –plaat tegelikult valmib.
 

Arvuti

Autorid: Oliver Moosus, Erik Karlov, Tõnis Leissoo

Autor: Allan Voog

Kes vajab arvutist tulevat heli peamiselt mängimiseks ja mp3-de kuulamiseks, ei leia siit kindlasti midagi sobivat: kolina ja mürina tekitamisega saavad ka viletsamad "saundikad" edukalt hakkama.
On teada, et helikaartide valik meie kaubandusvõrgus ei kannata erilist kriitikat. Kui AM-is testimiseks ei olnud kunagi probleem leida tellimata üle 20 mudeli videokaarte, siis helikaartide osas jäi see arv alla kümne (needki põhiliselt Creative Labsi omad).

Idee arvuti vahendusel heli sünteesida on juba üsna vana, kuid kasutuskõlblike tarkvaraliste süntesaatorite ajalugu on siiski lühike. Paljud klassikalised süntesaatorid kujutavad endast lihtsalt elektroonilisi seadmeid, seega on näiteks DX-7 või 808 modelleerimine arvutiga tunduvalt lihtsam kui mõne akustilise heliallika järeleaimamine.

Veel viis aastat tagasi polnud tavalisel koduarvutil ning muusikal suurt pistmist, kui taustahelid arvutimängudes välja arvata. Praegu on keskmine uus PC igati võimeline täitma näiteks muusikakeskuse, teleka, videomaki kohuseid.

Paljud MP3-muusikaga tegelejad on kokku puutunud ka lihtsama helitöötlusega, muuhulgas audiolaserplaatide kõrvetamisel. Samuti on Internetis prii-,vaba- või piraattarkvarana kõikvõimalikud heli tekitamiseks ja mudimiseks vajalikud programmid, osa autorite sõnul ka professionaalseks kasutamiseks.