fbpx Arvutimaailm 4/03 | AM.ee

Arvutimaailm 4/03

Poliitika
E–eesti WWWabariik

Asso Puidet
Kümne aastaga on Eesti Vabariigist saanud E–eesti WWWabariik. Kümme aastat inimese elus ei ole kes teab kui pikk aeg, kuid arvutite maailmas on selle aja jooksul toimunud muutused, mida siis kui esimene Arvutimaailm ilmus, ei osanud ka julgemad visionärid ette näha.

Turg
Kolmandik meist ostab piraatkaupa

Tõnu Vare
Elanike küsitlus näitab, et umbes kolmandik ostab piraatsalvestisi või –tarkvara.

Õigus
Eilse ja homse vahel koos AM–iga

Eneken Tikk
Prohvetite amet on tänuväärne enamasti juhul, kui ennustused on head ja täkkesse lähevad. Statistide ja tagasivaatajate töö headust aga mõõdetakse sageli nende ülevaatlikkuse ja seostatuse põhjal. Kindlasti on aga kasulik tänases päevas elades olnule järele vaadata ja sellest õpitu põhjal tulevikku planeerida.

Autoriõigus ja patendiõigus
Mart Enn Koppel
„Selleks, et autoriõiguse olemusest aru saada, on vaja kõigepealt käsitleda teatavaid filosoofilisi kategooriaid,” alustab Anto Veldre oma esseed „Autoriõigusest kriitilise pilguga” Arvutimaailmas (02/03 ja 03/03).

Turvalisus
Turvalisuse kolm põhikategooriat

Anto Veldre
Oma tööga seoses tuleb mul sageli hinnata ühe või teise firma turbemeetmeid. Tõepoolest, ruumidel on signalisatsioon. Tõesti, failidele ei saa ligi salasõna sisestamata. Ning ennäe imet, isegi serverist on varukoopia DAT–lindil kenasti olemas, kuigi mitte süsteemiadministraatori ülemises sahtlis (nagu mina naiivselt eeldasin), vaid hoopis kolmandas. Teisisõnu — oleks nagu mingeid turbemeetmeid kasutusel küll. Aga kas see on piisav? Kas see, vastupidi, ei ole ülearu kulukas?

Majutamisest varundamiseni
Marianne Ivanova
Majutusteenus on perspektiivne teenusevorm, mis võimaldab firmadel sujuvalt loobuda IT–ga seotud spetsiifiliste ja kulukate probleemide lahendamistest. Selle asemel, et jätkata järjest keerukama infotehnoloogia struktuuri ehitamist, on kasulikum paigutada oma IT keskkond selleks spetsialiseerunud keskustesse — nii saab suunata rohkem jõudu ja tähelepanu põhitegevusele.

Ajalugu
1993: turbonupp ja posti–internet

Lauri Linnamäe
Turbonuppu mäletate? Seda nublakat arvuti esipaneelil, kust sai 386–protsessorile vunki juurde lisada, kuid keegi ei teadnud, miks seda täpselt vaja on.

Arvutiviiruste ajalugu — „muinasajast” tänapäevani, 9

Arvutivõrkude arengulugu, 2
Anni Oja
Eelmisel korral jõudsime ajani, mil ARPANETi plaan paika pandi. Sedakorda vaatame, mis siis ARPANETist sai ja jälgime lähemalt üht selle „lapsukest” — nimelt elektronposti.

Visioon
Autorite ümarlaud

Tegelikult on ümarlaua asemel tegemist mosaiik–intervjuuga. Kus AM oma kunagistele püsiautoritele, kes endiselt kontaktivõimelised, arvutite maailmaga seotud küsimusi esitab.

Võrgud
Kuidas jagada Internetti?

Alari Alviste
Internet pakub meelelahutust, hõlbustab töö tegemist ja on ammendamatuks infoallikaks. Samas on mitmed selles laias võrgus olevad rakendused muutunud ressursinõudlikumaks, järjest enam kasutatakse veebilehtede atraktiivsemaks muutmisel graafilisi eriefekte või isegi taustamuusikat. Kõik see aga muudab dial–up ühenduse puhul Interneti kasutamise väga vaevaliseks, seega on üha enam inimesi otsustanud üle minna kiirele püsiühendusele. Paraku aga on hetkel selle kuumakse paljudele veel liiga kõrge, mida siis teha? Kas oodata hindade langemist või on siiski olemas ka mõni teine lahendus?

Soomes on nettureid 70%
Tõnu Vare
Soomes on Interneti kasutajaid ligi kolmveerand täiskasvanud elanikkonnast.

Osaühingu Taloustutkimus uuring möödunud aasta lõpus näitas, et 15–74–aastastest on vähemalt korra Internetis käinud 2 743 000 inimest ehk 70% vastavaealistest.

Internet
Kilomeeter kokaraamatuid

Britta Hansmann
Ilusate piltidega heale paberile trükitud kokaraamatud on raamaturiiuli ehe. Aegade möödudes saab neid ehteid meetrite kaupa. Ainuke vastulause sellele ilule on, nagu näitab minu enese tagasihoidlik kogemus, et reeglina pelgalt iluks need meetrid jäävadki.

Wireless
WiFi Interneti–ühendus SILJA LINE reisilaevadel

Veljo Haamer

Riistvara
19” LCD monitoride test

Lauri Jürisoo
Käesolev artikkel on Arvutimaailma monitoride testide sarjast kolmas.

Gigantide heitlus professionaalide maastikul
Veiko Tamm
Oleme korduvalt vaadelnud ja testinud graafikakaarte, vastavalt uute põlvkondade peale kasvamisele ja meie tarbijate ette saabumisele. Kuid siiani on täitmata üks lünk graafikakaartide laial maastikul — nimelt profikaartide osas. Eks ole põhjuseks nende kõrge hind võrreldes laiatarbekaartidega ning vähene kättesaadavus meie turul. Pidurdavaks momendiks on ka tarbijate ja pakkujate vähene informeeritus selles valdkonnas.

Tarkvara
Majandustarkvara konsultandi profiil

Lauri Levo
Majandustarkvaraga seotud töid tellides on iga asutuse soov näha neid töid tegemas kõige paremat konsultanti. Pikemaajalistes projektides, mis vältavad mõnest kuust aastani, muutuvad konsultandid nagu oma asutuse töötajateks, veetes süsteemi ülespaneku kriitilisematel hetkedel kliendi peakasutajatega koos 24 tundi ööpäevas.

Rakendustarkvara
Alternatiivsed failihaldurid

Mark Fisch
Milleks on vaja peale Windows Exploreri veel teisi failihaldureid? Täiesti põhjendatud küsimus, kõik saab ju Explorerigagi tehtud. Allpool sellest, mis tulu neist „teistest” võiks tõusta ja siis otsustage ise, kas Exploreri alternatiividel on kohta teie arvutis.

Töökeskkond dieedil ehk aknahaldurist lähemalt
Lemmit Kaplinski

SalesLogix — kliendisuhete halduse tarkvara
Margus Tammeraja
Kui ma 1999. aastal esimest korda kliendisuhete halduse tarkvaraga (Customer Relationship Management, edaspidi CRM) kokku puutusin, sattusin kuulama valdkonna teerajaja Tom Siebeli esinemist, kus veendi kuulajaid, et 21. sajandil on ettevõtte peamiseks kapitaliks kliendisuhted ja strateegiliselt tähtsaks tegevuseks kliendisuhete haldamine.

Varia
Kolm musketäri ehk riistvara kümme aastat tavakasutajale

Vidrik Võsoberg
17. sajandil kappasid mööda ilma (kuigi põhiliselt Prantsusmaal ja Inglismaal) musketärid. Nurjasid oma kiire kommunikatsiooniga (hobuste surnuksajamine, et kiiresti kohale jõuda) ja võimsa riistvaraga (mõõgad) viiruse (kardinal de Richelieu) kurikavalaid plaane.

Korduma Kippuvad Küsimused
GPS–ide kohta, 1

Enn Veenpere
Uute GPS–i kasutajate lisandumisega korduvad ikka ja jälle samad küsimused. Paneme siinkohal kirja mõned vastused.

EMA elektronmuusika stuudio
Tanel Paliale
Arvutimaailm jätkab ringreisi stuudiotes. Seekord külastame akadeemilise muusikakogukonna helilaboratooriumit.

Elu võimalikkusest maal
Kadri Vilen
Vanade majade elule äratamine ei tule enam kellelegi suure uudisena. Seda tehakse ja aina kasvava innuga. Ühe rohkem noori leiab, et pealinnaelu pole tingimata vajalik ning tööd teha on võimalik ka maal ja metsavaikuses. Tööna ei pea siin kohe põlluharimist nägema — Internet on ju kõikvõimas ning side ülemuse ja alluva vahel on sama tihe, kui kontoriruumis passideski. Ainuke vahe on see, et ühe kõrvus kajab linnakära ning teine kuuleb kevadist linnulaulu ja looduse ärkamist.

Mängud
Uudised

Lauri Jürisoo

Delta Force:
Black Hawk Down
Leho Lahtvee
Nii, on saabunud aeg minu esimeseks mänguarvustuseks. Kriitilist kätt, kõrva ja pilku saab tunda Delta Force’i viies osa Black Hawk Down.

Indiana Jones and
the Emperor’s Tomb
Lauri Jürisoo
Tegemist pole lootusetu juhtumiga. Lootus on täiesti olemas. Hea tulemus nõuaks lihtsalt natuke lisatööd.

Enclave
Lauri Jürisoo
Viimasel ajal jõuab aina enam Xboxi tiitleid arvutile. Vähem kui poole aastaga on meile truudust vandunud näiteks WWE Raw, RalliSport Challenge, Splinter Cell, märtsis ka Indiana Jones and the Emperor’s Tomb ja Enclave.

Championship Manager 4
Andris Feldmanis
Championship Manager tähistab tänavu kümnendat sünnipäeva.

IL–2 Sturmovik:
The Forgotten Battles
Andris Feldmanis
IL–2 Sturmovik oli 2001. aasta üks suurimaid üllatajaid ja parimaid Teise maailmasõja lennusimusid läbi arvutimängude lühildase ajaloo. Nüüd on siis valminud järg.

Big Mutha Truckers
Tarmo Toomepuu
Kantrimuusika, suured kohmakad veoautod ja pikad teelõigud, mida mööda kaupa laiali veetakse. Ei kõla just eriti huvitava kontseptina, või mis?

Lühiarvustused
Mart Redi

Praktika
CD pole igavene!

Meelis Allika
Oma esimesed CD–d salvestasin 1997. aastal. Tollal räägiti CD–st kui turvalisest andmekandjast, kuhu kantud info säilivus olevat tagatud 100 ja enam aastat.

Haldur Õim: „Kui ei ole eesti keeletehnoloogia rahastamist, siis eesti keel kaob!”
Keeletehnoloogiaalase süstemaatilise töö alguseks Eestis võib pidada aastat 1995, kui Kesk–Euroopa maad, nende hulgas Eesti, kaasati COPERNICUS–programmi kaudu Euroopa Liidu keeletehnoloogia projektidesse.

Masintõlge ja kus temast kasu on?
Mare Koit
Tõlkimist ühest keelest teise loetakse keeruliseks kunstiks, sest ta nõuab kahe keele — nii lähte– kui ka sihtkeele head tundmist. Lisaks sellele on kindla eriala tekstide tõlkimisel vaja teadmisi vastavast valdkonnast. Arvuti kasutamine võimaldaks tõsta tõlkimise kiirust ja kokku hoida kulutusi.

Juhtkiri
Kallid lugejad!

Piret Frey

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.