Käime pea iga aasta suusamatkal taga tundras, Soome käsivarrel. Märtsi alguses olime seal jälle nädal aega. Üle 100 kilomeetri lund, tuult, valget välja ja väga vähe asju, mille külge silm pidama jääks ja kõige tähtsam Mobiililevi ei ole. 
Pesuehtne definitsioon väljendile „igav, tühi väli“. Ja täpselt see ta ongi.

See on koht, kus aju saab puhata. Telefon ei piiksu, e-post ei nõua tähelepanu ja keegi ei taha sinult „kiirelt ühte asja“. Väga tore. Vähemalt senikaua, kuni midagi päriselt juhtub.

 

Paraku peab passsi vaatama ja tõdema et enam ei luba naine, lapsed ega testosterooni hulk pea ees tundmatusse hüpata. Varustust on meil üldiselt hea ja rohkem kui vaja, kuid vaid paar nädalat peale meie matka vajas üks tuttav matkaja umbes sama kaugel põhjas helikopteripäästet, sest vigastas õnnetult jalga. Loodetavasti paraneb kähku ja matkamine ei jää soiku.

Sellises kohas saab väga ruttu aru, et satelliitsideseade ei ole vidin. See on lihtne elukindlustus. Mitte selles mõttes, et see teeb sind surematuks. Pigem selles mõttes, et kui fekaal ventilaatorit tabab, siis on sul veel üks võimalus öelda maailmale: „Tere, mul on nüüd päriselt jama.“

Sel aastal oli kaasas Garmin inReach Mini 3 Plus.

Milleks inReach Mini 3 Plus üldse olemas on?

Garmin inReach Mini 3 Plus on väike satelliitsideseade, mis lubab leviaugus saata sõnumeid, jagada asukohta, vaadata ilmateadet ja vajadusel käivitada SOS-i. Plus-versioon lisab tavalise Mini 3 kõrvale häälsõnumid, fotode saatmise ja vastuvõtmise, kõlari, mikrofoni ning parema antennimooduli.

Paberil on see üsna muljetavaldav. Väike karp, mis suhtleb maailmaga, mobiililevi või wifit ei vaja, näitab mingit kaarti, saadab perele sõnumeid ja häda korral aitab päästega ühendust võtta. 15 aastat tagasi, meie esimene matk, tundus see ulme ja nüüd mahub see jope taskusse.

Garmini ametlik hind on 499,99 eurot. Sellele lisandub teenusepakett. Ilma aktiivse paketita on selles sama palju kasu nagu termosest ilma kuuma joogita.

Ilmateade oli kõige kasulikum asi

Kõige paremini töötas ilmateadete hankimine. Uuendasin ilma keskmiselt korra või paar päevas ja see osa tegi täpselt seda, mida pidi.

Tundras ja mägedes ei ole ilmateade lihtsalt mugav info. See on otsus, kas liigud edasi, jääd paigale või hakkad otsima kohta, kus tuul ei püüa sind koos suusakeppidega Norrasse viia.

Olukorras, kus torm võib tulla või minna tunni pärast, on väga hea seda ette teada. Mini 3 Plus annab siin päriselt väärtust, eriti nüüd, kui uuem ekraan võimaldab ilmaprognoosi vaadata ka ilma telefonita.

Sõnumid olid pettumus

Sõnumitega läks kehvemini.

Proovisin iga päev saata paar sõnumit perele ja tuttavatele. Mõned läksid läbi. See näitab, et asi oli põhimõtteliselt tööle saadud. Suurem osa ei jõudnud aga kohale või jõudis alles siis, kui olime juba tsivilisatsioonis.

See oli kummaline, sest kasutuses olnud pakett oli sisuliselt piiramatu. Vähemalt ei paistnud probleem olevat selles, et sõnumilimiit sai täis või keegi püüdis Garminile 17 sendi eest liiga teha.

Peamiselt näis probleem olevat telefoninumbrile saatmises. Neil, kellel oli Garmini konto või Garmin Messenger olemas, tundus asi töötavat paremini. Aga teoorias peaksid e-kirjad ja SMS-id jõudma ka neile, kellel Garmini kontot ei ole.

Praktiline soovitus: kui inReachist saadetud sõnumile ei vastata, ära kohe eelda, et sind ignoreeritakse. Äkki su sõnum ei läinudki kohale.

Pildid ja häälsõnumid on ägedad, aga mitte peamine põhjus

Plus-versiooni kõige nähtavam vahe on see, et saad saata fotosid ja häälsõnumeid. See kõlab nagu väike asi, kuni oled nädal aega kohas, kus ainus liikuv asi on su oma ninaots pakase käes.

Kontseptsioon on päris äge. Saad saata pildi või lühikese häälsõnumi peaaegu kust iganes. Perele annab see rohkem kui kuiv tekst „kõik korras“. Ja kui midagi juhtub, võib pilt või häälsõnum anda päästjatele parema ülevaate kui närviliselt trükitud „jalg katki vist“.

Samas ei ole see põhjus, miks seade osta. See on lisa. Hea lisa, aga siiski nice to have.

Ilmselt saaks selle kaudu ka blogi pidada ja pilte juurde panna näiteks pikematel ekspeditsioonidel, mida meie oma ei olnud.

Ilmselt ei ole kaugel aeg, kui saabki mõistliku hinnaga satelliidi kaudu helistada ja interneti eest ei ole enam pääsu kuskil. Häälsõnumid juba on. Tore areng, kuigi natuke kurb ka, kui Isegi tundras hakkab tsivilisatsioon lõpuks järele jõudma. Ebaviisakas temast.

Ekraan on tore, kuid üsna kasutu

Mini 3 Plusil on värviline puuteekraan. See on kindlasti parem kui vanemate seadmete nupulik ja mustvalge lahendus. Menüüs liikumine on arusaadavam. Ilma vaatamine on mugavam. Sõnumi lugemine on lihtsam.

Ekraan oli ka eelmisel seadmel ja ekraan ei ole põhjus, miks seda seadet osta.
Ka vanemaga sai mingeid sõnumeid saata ja neid vastu võtta, isegi ilmateadet jälgida. 
Uuega on lihtsalt mugavam aga sõnumi kirjutamiseks on see endiselt väike. Kinnastega veel eriti. Telefoni kaudu on mugavam. Puutetundlikkus võib olla tore, kuid suusamatkal ei taha keegi palja näpuga miniklaviatuuril romaani kirjutada. Vähemalt mitte vabatahtlikult.

Ekraan on praegu hea vaid selleks, et näha kiiresti ilma, aku seisu, asukohta ja lihtsat infot. Rohkemaks ta väga ei muutu.

Kaart oli veel kasutum

Ehk kaarti ei ole. Seadmel on küll träkk, aga minu kogemuse põhjal oli see peaaegu kasutu.

Kõik võimalikud kaardid olid äppi alla tõmmatud. Kõik sünkroonimised olid tehtud. Ootasin, et näen vähemalt mingitki mõistlikku taustakaarti. Reaalsuses nägin ainult oma joont, punkti, kuhu tahan minna, ja kohta, kust tulin.

Seda, kas vahepeal on mägi, järsk nõlv või mõni muu ebameeldiv geograafiline nali, ekraanilt aru ei saanud.

Võib-olla olin mina loll. Aga manuaali ma ikka ei loeks. Kui pean lugema, siis on see viga seadmes. Natuke tõsi, natuke egotsentristlik, aga nii on.

Just siin tundub Mini 3 Plusi suurim kasutamata võimalus. Kui Garmin suudab panna korralikud kaardid kelladesse, siis võiks selline seade näidata rohkem kui „sina oled siin".

Mini 3 Plus ei ole matkakaart. Ta on satelliitside seade, mis näitab asimuuti ja träkib teekonda. 

Kompass pani kohati segast

Kõige ebameeldivam hetk tuli navigeerimisel. Mingitel hetkedel ei uuendanud kompass end korralikult ja pani segast. Ilma päris kompassita oleks mõnes olukorras olnud üsna nukker seis.

See on tähtis vahe. Kui liigud metsas, saad mõnikord maastikku lugeda. Tundras võib kõik olla valge. Taevas on valge. Lumi on valge. Horisont on valge. Mõni päev tundub, et isegi mõtted on valged.

Sellises kohas ei taha sa, et ainus seade, mille järgi suunda hoiad, hakkab arutama eksistentsiaalsete küsimuste üle.

Siit õppetund: inReach võib olla sidevahend, varuseade ja turvavõrk. Aga päris kompass, korralik kaart ja oskus neid kasutada peavad ikkagi kaasas olema. Ja lõpuks ei teagi mille pärast kompass ei töötanud: segajad, liiga põhjas? Metalli mu küljes vaevalt nii palju on.

Külm oli probleem

Garmin annab Mini 3 Plusile töötemperatuuriks kuni 20 miinuskraadi. Meie testis andis seade kaelas rippudes mitu korda vea, et tal on liiga külm ning meil joppas ilmaga. Enamasti oli ilm -10C, tuult ei olnud ning vaid ühe korra langes öösel -20 ligidale.

See on ebamugav, sest põues kanda seda samuti hästi ei saa. Satelliitside vajab võimalikult head nähtavust taevasse. Kui seade on sooja jope all, on tal küll mõnusam elu, aga side kannatab.

See on talvise kasutuse puhul päris praktiline vastuolu. Seade tahab olla väljas, et satelliite näha. Samal ajal ei taha ta liiga külma. Väga inimlik, muidugi. Ka mina eelistaksin tundras pigem põues olla.

Aku kestis nädalase matka ära, seega akuga meil  draamat ei olnud. Aga külmateated jäid meelde. Sellises kohas tahad, et turvaseade oleks viimane asi, mis hakkab virisema, virisemine jäägu meile. Sh eelmine aastal, generatsiooni vanem seade muuhulgas vedeles üldse kelgu peal ilma ühegi probleemita ja ilm oli märsa külmem külmem.

SOS on asja põhjus, mitte menüüvalik

SOS-funktsiooni õnneks vaja ei läinud. Ja seda ei testita ka niisama. Päästjatel on targemat teha kui tehnikatoimetaja uudishimu teenindada.

Aga just SOS on põhjus, miks see seade on oluline.

inReach ei tähenda, et vajutad nuppu ja tasuta helikopter lendab kohe nagu Wolti kuller kohale. Pääste kulud sõltuvad piirkonnast, kohalikest reeglitest, päästeteenistusest ja sellest, mis täpselt juhtus. Mõnes riigis või olukorras võib riiklik pääste olla tasuta. Teises kohas võib helikopteri evakuatsioon maksta kümneid tuhandeid eurosid.

Garmin ei küsi SOS-side eest eraldi tasu, kuid päästeoperatsiooni kulud võivad jääda inimese kanda. Selleks on olemas eraldi SAR-kindlustused, sealhulgas Garmini enda lahendused, aga enne reisi tasub päriselt uurida, mis sinu piirkonnas kehtib.

Väljamaale minnes on mõistlik võtta reisikindlustus, mis katab ka otsingu, pääste ja meditsiinilise transpordi. Siis on üks asi vähem, mille pärast mõelda. Ja kriisiolukorras on vähem mõtlemist alati tore. Mõtlemine kipub siis nagunii üsna kehv teenus olema.

Oluline on see, et inReach annab võimaluse päästega ühendust saada. See ongi põhiline väärtus.

Eestis ei ole vajadus sama suur, aga merel oled ikka üksi

Maismaal on Eestis mobiililevi üldiselt hea. Kui lähed rappa, lae telefon täis, lae kohalik kaart alla ja anna kellelegi teada, kuhu lähed. Paljudel juhtudel piisab sellest.

Eks see sõltub elustiilist. Kui kolad palju üksi, käid kohtades, kus levi võib kaduda, või liigud külmal ajal, siis on satelliitside juba palju mõistlikum. Eksinud seenelisele võiks sellest abi olla, aga paljudel juhtudel päästab juba täis akuga telefon ja natuke kainet mõistust.

Meri on teine lugu.

Ilmselt kõige lähim koht, kus sellise seadme järgi võib olla karjuv vajadus, on meri. Kui jääd merehätta ja telefonilevi puudub, võib inReach olla üks väheseid võimalusi abi kutsuda. Seal ei ole kuuse alla istumist ega „lähen vaatan, äkki tee on sealpool“. Seal on vesi, tuul ja kui asjad lähevad hapuks siis väga hapuks ja kiiresti.

Mini 3 või Mini 3 Plus?

See, kas Mini 3 Plus õigustab 50-eurost lisa tavalise Mini 3 ees, jääb igaühe enda otsustada. Suures pildis on seadmed üsna sarnased, kuid Plus annab juurde häälsõnumid, fotod, parema sõnumivõimekuse ja sireeni.

Kui ostad uut seadet, tundub Plus mõistlikum. 50 eurot on selle hinnaklassi juures juba „võtame siis parem selle, mis natuke rohkem oskab“ summa.

Kui sul on juba Mini 2 või mõni varasem inReach, ei ole uuendamine nii selge. Põhifunktsioon, ehk SOS, asukoha jagamine ja lihtne sõnumivahetus, töötab ka vanemal seadmel. Plus teeb perega ühenduses püsimise inimlikumaks, aga mitte tingimata hädavajalikuks.

Kui sinu eesmärk on ainult „olen elus, kõik korras“, siis piisab ka lihtsamast. Kui tahad vahel saata pildi, häälsõnumi või pikema teksti, on Plus parem valik.

Lõppjäreldus

Garmin inReach Mini 3 Plus ei ole täiuslik. Kaart on nõrk, ekraan ei muuda seadet väikeseks nutitelefoniks. Kompassi peale ei julgeks ma üksinda kogu navigeerimist ehitada. Külmas käitus seade närvilisemalt, kui ametlik temperatuurivahemik lubaks oodata. Ja sõnumite kohalejõudmine oli meie testis kõige suurem pettumus.

Aga ostaksin ma sellise seadme? Jah.
Kasvõi vanema mudeli.

Mitte sellepärast, et see on mõnus vidin. Mitte sellepärast, et saab pilte saata. Mitte sellepärast, et ekraan on värviline.

Ostaksin sellepärast, et kui oled kohas, kus levi ei ole, puid ei ole ja lähim tsivilisatsioon on 50 kilomeetri kaugusel, siis „YOLO“ ja „carpe diem“ on toredad väljendid täpselt selle hetkeni, kuni sul on päriselt abi vaja.

inReach Mini 3 Plus on väike ja kallis turvavõrk. Mõnikord see turvavõrk ei tee kõike nii hästi, kui tahaks. Aga kui jama on päris, siis on see täna saada olevatest suht viimane õlekõrs, millest haarata.