Tänased pabertšekid elektroonilise andmebaasiga asendav lahendus jõuab järgmisel suvel loodetavasti esimese pilootprojektini. 2014. aastast võiksid pooled kaardimaksetehingud sisalduda e-kviitungi üldises infokogumis.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) poolt IKT klastri projekti raames algatatud e-kviitingi kontseptsioon on maailmas ainulaadne ja sellest saaks tulevikus kujundada eduka Eesti ekspordiartikli.
E-kviitungi kontseptsioon tugineb iga kodaniku vabale tahtele oma ostude registreerimiseks üldises multifunktsiolaalses andmebaasis. Nii väheneksid oluliselt tüütud pabertšekkide virnad. Kasutaja saaks sooritatud ostude kohta arvuti või mobiiltelefoni kaudu vajalikku teavet hankida ning pretensiooni või garantiinõude korral kaupmehe poole pöörduda. Peamiseks väärtuseks kliendile ongi kindlustunne ostutšeki olemasolu kohta koos võimalusega isiklikule andmestikule mistahes ajal juurde pääseda. Kontseptsiooni kohaselt hõlmab e-kviitung üksnes kaardimakseid konkreetse isiku nõusoleku korral ega keskendu sularahatehingutele.
Lahendus riigi ja erasektori koostöös
Ettevõtetel omakorda avaneks võimalus kulude ja komandeeringu aruannete elektrooniliseks edastamiseks raamatupidajale. Samuti saaksid e-kviitungit pakkuvad kaubandusketid, pangad ja teised ettevõtted selgelt eristuda oma konkurentidest atraktiivse tarbjale suunatud rakenduse läbi ning ammutada lisaväärtust uuest usaldusväärsest otseturunduskanalist kliendi ja kaupmehe vahel.
Loodav lahendus teenib rohelise tuleviku huve paberi ja tindi säästmise abil. Keskkonnasõbralike toodete ostjatele saaks e-kviitungi kaudu tulevikus luua täiendavaid soodustusi.
Loomulikult on taolise keskandmebaasi opereerimisel vajalik riigi osalus. Käimasoleva arutelu ja kontseptsiooni koostamise juurde on kaasatud ka riigiasutused nagu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tarbijakaitseamet ja Sertifitseerimiskeskus. ITL-i ja partnerorganisatsioonide kaudu on e-kviitungi kontseptsiooniga seotud Eesti Kaupmeeste Liit, eArvekeskus, Itella, SEB, Webmedia, Eesti Post ja mitmed teised firmad.
Ühtne kviitungite andmebaas võimaldaks tulevikus välja arendada mitmeid uusi lisateenuseid nagu e-tähtkiri, e-kindlustuspoliis ja e-volikiri, kus sõlmitakse leping eraisiku ja äriühingu vahel. Samuti oleks võimalik e-kviitungit kui toodet edasi müüa teistesse Euroopa Liidu ja maailma riikidesse kuna Invent Balticsi poolt tehtud uuringu põhjal ei kasutata taolist rakendust üheski riigis.
E-kviitung lähendab ettevõtjaid
Koostöö on kulgenud edukalt ja loodetavasti viib see meid peagi eesmärgini, milleks on e-kviitungi pilootprojekti käivitamine eeloleval suvel.
Mõningad murevaldkonnad ja hirmud tuleb enne veel ületada – näiteks peab loodava e-kviitungi rakenduse puhul arvestama tehingu kiiruse tagamist, et see ei põhjustaks pangakontorites ega kauplustes pikki järjekordi. Samuti ei rakenda kaubandusketid triipkoodide standardiseerimist tootegruppide kaupa.
E-kviitungit võib lugeda oluliseks teetähiseks IKT klastri projektis, mille eesmärgiks on koostöö süvendamamine IKT valdkonna ning teiste elualade ettevõtete ja organisatsioonide vahel. Kindlust annab töögrupi poolt läbi viidud uuringu tulemus, mille käigus avaldasid ligi 2000 inimest oma toetust e-kviitungi projektile ning koguni 70% küsitletutest ilmutasid valmisolekut tulevikus sellise teenuse kasutamise eest mõõdukat kuutasu maksta.
SETH LACKMAN
ITL-i juhatuse liige