Eile digiallkirjastasid nelja ülikooli rektorid, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Eesti Arengufond koostööleppele “Eesti IT akadeemia.”
„Eesti IT akadeemia“ on koondnimi ühisele algatusele, mille eesmärgiks on viia Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alane kõrgharidus otsustavalt uuele, rahvusvaheliselt läbilöögivõimelisele tasemele.
Ambitsioonika eesmärgiga algatusele kirjutasid alla Tallinna Tehnikaülikooli rektor Peep Sürje, Tartu Ülikooli rektor Alar Karis, Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud, Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektor Kalle Tammemäe, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juht Taavi Kotka ning Eesti Arengufondi juht Ott Pärna.
Eesti IT akadeemia eesmärgiks on Eesti konkurentsivõime tõstmine laiemalt kui ainult IT-s, kuna infotehnoloogia on kõigi eluvaldkondadega seotud ja aitab suurendada efektiivsust paljudes majandussektorites.
Allakirjutanute sõnul on tegu kõrgkoolide ja ettevõtjate ühiselt tunnetatud vajadusega mõjusateks muutusteks. “Eesti IT lugu on maailmas teada-tuntud ja nüüd on aeg sellest ka suurem majanduslik efekt välja mängida,” sõnas Ott Pärna, Eesti Arengufondi tegevjuht.
Ettevõtjate poolelt tõi Taavi Kotka Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu eestvedaja suurt huvi algatuse vastu: “Meie sektor aina kasvab ja meil on vaja häid inimesi, et seda kasvu Eestis toetada”, selgitas Taavi Kotka, kes on ka ühtlasi Webmedia juht.
Tallinna Tehnikaülikooli rektor Peep Sürje kinnitusel on Eesti IT akadeemia mõte igati toetatav. “Me Tallinna Tehnikaülikoolis leiame, et pilootprojektina peame katsetama, kuidas kõrgkoolid saavad koos ühise suure eesmärgi nimel tegutseda ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on just selleks sobiv valdkond.”
Tartu Ülikooli rektor Alar Karis toonitas allkirjastamisel, et koostöö rahvusvahelisuse nimel on igati loogiline ja toob maailmasuundumusi Eestisse. “Kui me täna vaatame, mis toimub mujal, siis Briti ja USA teadusülikoolid loovad oma liitu. Portugal teeb väga aktiivset partnerlust maailma juhtivaimaid tehnikakõrgkooli MIT-ga. Meiegi peame vältima kapseldumist ja hakkama ajama ühiselt rahvusvahelist asja.”
Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud rõhutas Eesti IT akadeemia interdistsiplinaarsuse vajalikkust ja lisas: “Infotehnoloogia omab suurt kasvupotentsiaali nii meil kui mujal. Suurt arengut näen selles, kuidas IKT-s loodud uusi teadmisi saaks rakendada teistes valdkondades ja erialadel.”
Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektor Kalle Tammemäe tõdes, et Eesti vajab silmapaistvat märki IT akadeemia näol, see on vajalik ennekõike ühiseks “katuseks”, mille läbi IKT kõrgharidust ühiselt maailmale tutvustada. Vajame selleks pikaajalist plaani.”
Allakirjutanud olid ühel meelel, et eraldi asutust-hoonet tegema ei tuleks hakata: uut institutsiooni rajada pole vaja. Võrgustiku-tüüpi tegemistega peab harjuma, selles mõttes on käima lükatud algatus proovikivi kõigile ülikoolidele.
Ott Pärna sõnul läheb töö koostööleppe järgselt edasi selliselt, et asjaosalistest moodustatakse juhtgrupp, kelle ülesandeks on koos parimate välisekspertidega koostada 6-12 kuu jooksul ÄRIPLAAN soovitud eesmärgi saavutamiseks. “Kas tulemuseks saab olema ettepanek näiteks strateegilisest alliansist mõne tuntud Ameerika ülikooliga või midagi muud, selgub töö käigus. Kindlasti tahame me teha suurt, Eestist välja paistvat ja ka teistele valdkondadele maailmale avanemise teed näitavat asja,” sõnas Pärna.
Järgneb koostööleppe tekst.
Koostöölepe „Eesti IT akadeemia“
Tallinnas, 26. augustil 2009
„Eesti IT akadeemia“ on koondnimi ühisele algatusele, mille eesmärgiks on viia Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alane kõrgharidus uuele, rahvusvaheliselt läbilöögivõimelisele tasemele.
See tähendab maailmatasemel IKT kõrgharidust, mis on:
- interdistsiplinaarne;
- atraktiivne andekatele tudengitele nii meilt kui ka mujalt;
- tõmbab ligi tippõppejõude ja -teadlasi;
- aitab kaasa Eesti ettevõtete rahvusvahelisele IKT või IKT-l põhinevale ärile;
- ajendab uue laine välisinvesteeringute tulekut Eestisse.
Eesti kasuks eesmärgi saavutamisel räägib meie rahvusvaheline tuntus eduka IT riigina, mis suudab uusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid kasutusele võtta ja edasi arendada. Selle baasilt on oluliselt lihtsam jätkata usalduse ehitamist Eesti kui arvestatava IKT kõrghariduse pakkuja vastu.
Käesolev algatus kasvas välja Eesti Arengufondi tulevikuseire EST_IT@2018 järeldustest. IKT kasutuselevõtt on andnud ligi poole lääneriikide majanduse tootlikkuse kasvust. Eestil on küllaga kasutamata potentsiaali, et IKT-st veelgi enam kasu lõigata.
Paraku on Eestis IKT potentsiaali ära kasutamiseks puudu tuhandeid IKT spetsialiste, mistõttu pole IKT ettevõtetel võimalik Eestis oma äritegevust laiendada. Majanduskriis ja üldine tööpuuduse kasv ei ole selles osas leevendust toonud: töövahendusbüroode andmetel on nõudlus IKT spetsialistide järele endiselt suur, iga kümnes vaba töökoht on pakkuda just arvutispetsialistile.
Keskpikas perspektiivis probleemid süvenevad: kõrgkvalifitseeritud IKT spetsialistide pakkumine väheneb Eesti demograafilistest trendidest tulenevalt lähiaastatel veelgi. 2014. aastal on Eestis gümnaasiumilõpetajaid tänase 12 000 asemel pea poole vähem. IKT kõrgharidusele tähendab see, et tudengite vastuvõtt arvutiteadustes väheneks praeguselt tuhandelt tudengilt vaid viiesajale aastas. Juhul, kui õpingute tulemuslikkus püsiks sama madalal tasemel kui täna, väheneks IKT erialal kõrgkooli lõpetajate arv seniselt ca 350 tudengilt kõigest 190-le aastas.
IKT spetsialistide puuduse süvenemisega arvestades on allakirjutanute ühine eesmärk tagada, et Eestis IKT kõrgharidust omandama asuvate tudengite arv püsiks demograafilisele langusele vaatamata VÄHEMALT senisel tasemel ning et suurem osa õppuritest lõpetaksid õpingud tähtajaliselt.
Lahendusena näeme senisest oluliselt aktiivsemat välistudengite ja -õppejõudude Eestisse toomist. Selleks tuleb IKT kõrghariduses vältida Eesti-sisest asjatut dubleerimist ja koondada jõud Eestist väljapoole suunatud koostööks. Sihipärane välistudengite kaasamine meile olulistest sihtriikidest toetab ühtlasi Eesti IKT ettevõtete püüdlusi vastavatel välisturgudel tegutseda ning eksporditulu suurendada.
Koostööleppe raames oleme otsustanud hiljemalt 2010. aasta kevadeks kokku panna äriplaani – läbi mängida erinevad võimalused, kokku leppida vajalikud sammud ning seejärel mobiliseerida ressursid visiooni ellu viimiseks.
Loodame, et käesolevast pilootprojektist saadavaid kogemusi on võimalik kasutada ka laiemalt, leides mõjusaid ja kiireid viise kogu Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumiseks.
Kutsume kõiki huvilisi „Eesti IT akadeemia“ õnnestumisse panustama!
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Kotka
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Sürje
Tallinna Tehnikaülikool
(allkirjastatud digitaalselt)
Alar Karis
Tartu Ülikool
(allkirjastatud digitaalselt)
Rein Raud
Tallinna Ülikool
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalle Tammemäe
Eesti Infotehnoloogia Kolledž
(allkirjastatud digitaalselt)
Ott Pärna
Eesti Arengufond