Androidiblog

Android tuleb Eestisse
21. juulil 2009 kukkus Arvutimaailma testimislauale valge Android-telefon - HTC Magic. Sellest ajast olemegi Androidiblogi pidanud.

Vt ka seadmete edetabelit.

Järjejutt

Siim Veskimees. Kuidas tehakse IT-d
Pisut Karel Capeki stiilis pajatus räägib sellest, kuidas käib IT-tegevus Eesti ühes suuremas riigiasutuses.

Nutikellad

Lauaarvuti, süler, tahvel, nutitelefon, nuhvel, nutikell... kõik on vajalikud asjad. Nutikella vajalikkusest räägime siin blogis.
am.ee/nutikellad

Hiina ime

Hiinast saab tellida olematu hinnaga igasuguseid imevidinaid. Just see blogi siin ongi koht, kus nendest kogemustest räägitakse. Veel...

Turvalisus

Turvateemad on nüüd esindatud omaette rubriigis. Seda saab ka eraldi RSSilt jälgida.

Uudised

Teateid arvutimaailmast.

Google teeb maailma virtuaalmudelit - tänavatelt on jõutud matkaradadele ja siseruumidesse

Google´i autod vurasid maailma tänavatel juba ammu. Mitte need iseliikuvad, vaid keraja kupliga katusel, mis tegid iga kümne meetri tagant panoraampildi ja mida sai hiljem Google´i kaardilt vaadata - ümberringi, justnagu seisaksid ise sel kohal tänaval.

Kuid lisaks tänavatele on ju veel palju huvitavaid kohti. Järgmisena andis Google kaardistuskaamerad seljakotiränduritele, kes matkasid läbi maailma matkarajad ja tegid neist Street View stiilis salvestuse. Isegi Antarktikas on juba esimesed Street View pildid tehtud.

Arvutid on targaks läinud - määravad isegi taimi

Meil on muusika-äpid, mis tunnevad mängivat muusikat kuulates ära selle esitaja ning loo. Meil on ka fotode organiseerimise tarkvarad, mis tuvastavad piltidelt nägusid ja ütlevad, kes on pildil. Meil pole veel korralikke loodushäälte, seente, loomade ja taimede määrajaid. Või kas ikka pole? Tegelikult on küll. Ja enam pole 1. aprill. Pl@ntNet tunneb pildilt ära taime kas õie, lehe, varte või vilja järgi.

Tegemist on Prantsusmaal loodud taimemäärajaga, mis peaks Lääne-Euroopa floorat tundma. Kuid selgub, et ka Eesti taimestik pole tehisintellektile võõras.

Elisa uus hinnakiri: lobise Euroopa Liidus iga kuu pool tundi tasuta, aga Eestis rääkimine kallimaks

Seoses Euroopa Liidu rändlustasude regulatsiooni jõustumisega tuleva aasta suvel lisab Elisa Euroopa Liidu ĂĽleselt kehtiva rändluslahenduse eraklientide kõnepakettidele juba selle aasta maikuust. Kogu Euroopa Liidus kehtiva lahenduse raames saab eraklient võimaluse rääkida kõikides euroliidu riikides iga kuu 30 minutit tasuta, kuid samas viib ĂĽhisturu ĂĽhtlustav hinnapoliitika Elisa riigisiseste pakettide hinna  suurenemiseni vähem kui euro võrra.

Press kutsuti musta pesu pesema

Pesumasinad on keerulised ja ei andesta, kui eksitakse. Eriti siis, kui masin juba käib ja tekib tahtmine midagi juurde lisada. Samsung lõi nutika pesumasina hajameelsetele, mis lahendab mitmed pesupesemisega seotud probleemid. Masinasse WW6500K AddWash saab lisada kogemata pesust väljaununenud riideesemeid kogu pesutsĂĽkli vältel ilma pesutsĂĽklit katkestamata või uut pesukorda ootamata.

Telia pakub nüüd ka kõnesid ja SMS-e seitsmes riigis Eesti hindadega

30. märtsist ehk tänasest saavad Telia Mobiilse Elu kõnepakettide kliendid kasutada kõneside teenuseid kõigis Baltimaades ja Skandinaavia riikides koduturu hindadega.

„Alates tänasest kehtib Telia Mobiilses Elus üks pakkumine üle Baltimaade ja Skandinaavia – sinu koduvõrgus ostetud kõne-, sõnumi- ja interneti mahud on kasutatavad ka rändluses ja seda ilma lisatasudeta,“ tutvustas Telia Eesti kõneside valdkonna juht Leila Leeben.

Hiina ime: 24-eurone veekindel nutitelefon A1

Rubriiki "Hiina ime" väga hästi sobiv telefon on esiteks mittemidagiütleva nimega A1, teiseks mitte midagi tähendava hinnaga 24 eurot ja kolmandaks - Hiina imele kohaselt on vaatamata hinnale kellasid-vilesid piisavalt. Kui 24 euro eest suudetakse juba nutitelefon kokku panna, siis indialaste 3,5-eurone nutitelefongi (Freedom 251, mis osutus pettuseks) pole enam väga mägede taga.

Läti nutitelefon Just5 Freedom X1 peab sammu maailma võimsaimatega

Eesti on ainuke Balti riik, kus pole "oma" nutitelefoni. Lätlaste Just5 Freedom X1 on mõõtu võtmas Samsungi nüüdseks küll juba eelmise põlvkonna lipulaevaga Galaxy S6, kuid hind seljatab muidugi Samsungi hetkega - 199 euro eest saab võimeka ja kiire telefoni, vähemalt tehniliste näitajate järgi. Juppe on võetud nii LG-lt kui Samsungilt.

Canonilt uued hämaras tegutsevad valvekaamerad luurajale või turvajale

VB-M50B.

Kui Canon valvekaamerad ette võtab, siis võib eeldada, et seal kasutatakse selle tootja ülitundlikke sensoreid, mis ka pimeduses üht-teist ikka veel näevad.

Canon Europe tutvustas möödunud nädalal kaht uut nõrgas valguses töötavat turvakaamerat. Mõlemal siseruumides kasutamiseks mõeldud kaameral, nii panoraamimise-kallutamise-suumimise funktsiooniga (pan-tilt-zoom, PTZ) mudelil VB-M50B, kui kuppelkaameral VB-H651V on uusi omadusi, mis aitavad tagada pildi kõrget kvaliteeti isegi keerulistes nõrga valguse tingimustes.

Eesti ettevõtted toovad maailmaturule uudse küberõppuste platvormi

KĂĽberlahinguväljal näeme - peaminister Taavi Rõivase USA visiidi raames toimunud Eesti-USA kaitsetööstuse konverentsil tutvustas Cybexer Technologies esmakordselt  kĂĽberharjutusväljakute platvormi, mis teeb keerukad kĂĽberõppused kättesaadavaks laiemale kasutajaskonnale nii riigi- kui ka erasektoris.

Cybexer Technologies on kahe Eesti küberjulgeolekuettevõtte Bytelife Solutions OÜ ja BHC Laboratory OÜ loodud ettevõte, kelle välja töötatud lahendus hakkab kandma nime “Cybexer Range Platform” ning on mõeldud peamiselt ekspordiks finants-, kriitilise infrastruktuuri ja julgeolekusektorile.

Moore´i seaduse lõpp? Inteli protsessorite võimsus ei kasva enam ajaloolises tempos

Kui siiamaani kasvas mikroprotsessoris olevate transistoride arv keskmiselt kahekordseks iga kahe aasta tagant, siis nüüd on esimest korda aastakümnete jooksul oodata stagnatsiooni. 1965. aastal sõnastatud Moore´i seadust ei suuda protsessoritootja Intel enam järgida. Lagi on ette tulemas, kuna 14 nm mikroarhitektuuri pealt 10 nm peale minek on juba ülimalt raske ja sealt veel väiksemas maailmas tulevad vastu piirangud, mis tähendaksid juba aatomite rittaseadmist. Viis aastat tagasi peeti võimatuks kiibitehnoloogias alla 14 nm minemist. 22 nm tehnoloogias oli dielektriku kiht juba 2-3 aatomit paks ja sealt polnud võimalik enam midagi õhemaks võtta.

Vabad IT-töökohad

 136 IT-valdkonna tööpakkumist CV Keskuselt.