fbpx Laupäeval saab Elisa tegutsemisest Eestis täpselt 20 aastat | AM.ee

Laupäeval saab Elisa tegutsemisest Eestis täpselt 20 aastat

Elisa tähistab selle nädala lõpus oma Eestis tegutsemise 20-ndat juubelit, aga firma ise on juba vanem kui ükski teine kommunikatsiooniettevõte Eestis. Soomes alustas Elisa tegevust 132 aastat tagasi. Firma ajalugu algab sellest, kuidas Daniel Johannes Wadén sai loa hakata pakkuma telefoniteenust Helsinis 1882. aastal. Muidugi siis veel mitte Elisa nime all, vaid kui Helsingin Telefooniyhdistys.

Eestisse tuli praegune Elisa 1994. aastal Radiolinja nime all ja hakkas esimesena pakkuma GSM-i nime GSM256 nime all. 256 oli siis operaatori suunakood.

Elisa juhatuse esimehe Sami Seppäneni sõnul erinevad tänane ja 20 aasta tagune telekommunikatsiooniturg üksteisest nagu öö ja päev. „20 aastat tagasi oli mobiilsideteenus kallis ja priviligeeritud, täna on telekomiteenused eluks hädavajalik esmatarbekaup, mis on taskukohane igaühele ja mille olemasoluta ei kujuta keegi oma igapäevast elu enam ettegi,“ ütles Sami Seppänen.

Kaks kümnendit tagasi olid Sami Seppäneni sõnul mobiilsideoperaatoriga liitumise tingimused kliendile karmid, liitumise korral pidi tasuma tagatismaksu, kõneminutihind oli tänasega võrreldes kümme korda kõrgem ning sangpommi mõõtu ja hiiglasliku antenniga mobiiltelefon läks kliendile maksma kümneid tuhandeid kroone. Radiolinja võrguga liitumise tagatismaks ulatus 5000 kroonini ja kõneminutihind 5.60 kroonini. Seda kõike olukorras, kus keskmine brutopalk Eestis jäi alla 2000 krooni.

„Kui tol hetkel sai telekommunikatsiooniturg alguse kõnest, siis tänaseks on kõne vaid üks komponent suures teenuste ahelas. Nüüd on meil ridamisi igapäevaseks saanud tavatoiminguid, mis ei töötaks ilma mobiilse andmesideühenduseta,“ tõdes Elisa juht. „Lisaks e-mailile ja üldisele internetiühendusele põhinevad mobiilsel internetil kinnisvara valvesüsteemid, kaugveosõidukite üle-maailmsed jälgimissüsteemid, avanevad uksed ja tõkkepuud, samuti jälgivad nutitelefonid meie unerežiimi, mõõdavad pulssi, jooksutrajektoori, lülitavad sisse auto eelsoojenduse ning jälgivad, kus asub sinu laps või koduloom.“

Samas on see Sami Seppäneni sõnul alles mobiilse andmeside leviku algus, sest lõviosa tänastest funktsionaalsustest on seotud inimeste vajadustega. „Telekommunikatsioonisektori uus ja järgmine suur läbimurre on hetkel tuntud väljendite all „internet of things“ ja „industrial internet“. Siin suhtlevad erinevad seadmed ja masinad omavahel või erinevate andmebaasidega oluliselt suuremates mahtudes, kui teeb seda tänane lahendus M2M (machine-to-machine),“ rääkis Sami Seppänen. „Välja toodud suhtlus suureneb lähima viie aasta jooksul kiirelt nii kodukasutuses kui ka äritasandil, aidates suurendada tõhusust, säästa raha, parandada elukvaliteeti ja teha elu lihtsamaks igas ettevõtluse ja tööstuse sektoris,“ on Sami Seppänen veendunud.

Tänaseks, 20 aastat hiljem, on Elisa avanud Eestis kogu maad katvad 2G, 3,5G ja 4G võrgud. Eesti esimene mobiilsidevõrk põhines kärgsidel ehk NMT–tehnoloogial (Nordic Mobile Telephone), tänaseni on aga Eestis kasutusel kõneside pakkumiseks aastal 1995. avatud GSM-võrgud. 

Kõige esimene GSM-kõne tehtigi Eestis Radiolinja võrgus 10. jaanuaril 1995 ning kõne sooritajaoks oli Eesti president Lennart Meri. 

Elisa Eesti AS loodi 31. mail 1994. aastal.

Helsingin Telefooniyhdistys ehk Elisa eelkäija 132 aastat tagasi Helsingis võrku välja ehitamas.

FOTO: ELISA

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.