fbpx IT-d õppida on hea | AM.ee

IT-d õppida on hea

Kellelt veel kui mitte esimest kursust lõpetavalt IT-tudengilt teada saada, kuidas siis möödus esimene aasta peale sissesaamist ja kas tasub IT-d ikka valida ja uutel sel aastal sisse astuda.

Vastavad esimeste kursuste praegu veel viimaseid lõpueksameid tegevad IT-tudengid.

Fred Moritz, IT Kolledž

Fred töötas sisseastumise ajal (veebi-)disainerina, kui tuli kätte aeg endale sobiv kool leida. “Mul oli tohutu soov hakata enda loodud disaini realiseerima, mis suunas mind IT eriala suunas,” meenutab ta.

Päris kindel ta oma valikus esialgu polnud. Lisaks IT-le tegi veel katsed ka inglise keele ning meedia erialadele.

“Olin mitmeid kordi kuulnud, et IT Kolledž on tõusvate koolide seas ja sealt saab hea praktilise hariduse,” põhjendab ta valikut, kuigi otsus tuli sel ajal üpris raskelt, sest õhus oli palju küsimusi - kas minna õppima sõpradega samasse kooli, pürgida kõrge mainega kooli või hoopis sihtida praktilisi oskuseid pakkuvate koolide poole?

IT Kolledžisse sissesaamine oli siiski lihtne - erinevalt teistest koolidest, kus määrasid sissesaamise riigieksamite tulemused, oli vaja vaid keskmist hinnet. Matemaatika riigieksam andis lisapunkte. Katseid või intervjuusid polnud.

“Kandideerimise aeg sai läbi ja tulemused läksid lukku ning - põmm - olingi koolis sees!” ütleb Fred, et nii lihtne see tema jaoks oligi.

Esimesed päevad olid koolis väga huvitavad: “Kaartidega avanevad uksed, mis panid mind tähtsana tundma. Suured arvutiklassid. Spetsiifilised laborid, mis aitasid eriala-ainetes käed praktiliselt külge panna ja väga IT-temaatiline keskkond.”

Väga põneva mulje jättis alguses ka robootikaklubi labor ja Maci arvutiklass.

“Mul polnud IT Kolledžisse sisse astudes ühtegi tuttavat, kes oleks rääkinud koolielust, seega arvasin, et jään veidi hätta oma erialaga,” räägib Fred oma esimestest ja nagu hiljem selgub, asjatutest hirmudest. “Eks ma ei kujutanud tol hetkel ette, et IT Kolledži kommuun on nii sõbralik ja abivalmis. Samuti kartsin, et minu teadmised pole selle eriala õppimiseks piisavad. Õnneks on õppeained väga põhjalikult koostatud ning kõik vajalik on hästi lahti seletatud. Sain esimeste nädalatega väga palju uusi tuttavaid ning hämmastava koguse teadmisi.”

Kõige raskemaks lähevad Fredi arvates asjad siis, kui programmidest maha jääda. Hea nipp on planeerida endale õpigruppidega õppepäevi ette, et kõik oleks ühel tasemel.

“Ja kellel on mure hommikuti üles saamisega, siis tema jaoks on meie koolis loengutest videosalvestused,” ütleb Fred.

Nüüd, esimese kursuse lõpus tundub tehtud erialavalik Fredi arvates õige, sest IT Kolledž paneb tema sõnul pea hästi tööle. Tema soovitus sisseastujatele on, et kindlasti tuleb läbi mõelda, kas oluline on praktiliste teadmiste omandamine või pigem teoreetiline lähenemine. IT pole üldse nii hirmus, kui see esialgu tunduda võib.

Erik Ehasoo, IT Kolledž

Erik tuli IT-d õppima ettevõtlusest. “Et IT-vallas tegutseda, tuleb ka ise seda valdkonda rohkem tunda,” toob ta välja põhipõhjuse. “Loomulikult ei pannud ma algselt väga suuri lootusi sissesaamisele, kuna pole kunagi kokku puutunud reaalteadustega, samuti ei ole keskkooli ajast ette näidata matemaatika eksamit, kuid sellegipoolest õnnestus mul üsna kergelt IT Kolledžisse saada (küll mitte tasuta kohale).”

Aga sellega alles suurem töö algas, meenutab Erik esimesi nädalaid. Algus oli üsna raske. Kuna kogemusi ja teadmisi programmeerimise, aga ka reaalteaduste vallas praktiliselt ei olnud, siis tuli palju vaeva näha, et teemadega järje peal püsida.

“IT Kolledžis üllatas mind suurepärane kollektiiv ja õhkkond - nii töötajad kui tudengid on väga avatud, sõbralikud ja toetavad,” räägib Erik, kuidas esimestest raskustest siiski üle sai.

Kui motivatsiooniks on vaid raha või vanemate sund, siis IT valdkonnas Eriku arvates kaua vastu ei pea - isegi kui kool õnnestub lõpetada, siis hiljem tööl tekivad probleemid. Sellepärast on oluline tugev sisemine motivatsioon ja enesedistsipliin.

“Esimese aasta lõpuks võin öelda, et oman palju paremat arusaama, mida IT endast kujutab ning kindlasti tahan antud erialal ka edasi tegutseda,” peab Erik oma valikut sisse astuda õigeks.

Neile, kes kaaluvad haridust omandada IT-vallas, soovitab ta mõelda, kas see ikka on nende valdkond: “Kindlasti ei tohiks lasta ennast mõjutada teiste arvamusest või rahast, sest sel juhul võite aastate pärast avastada, et teete vale asja. IT võib raske olla, aga keegi ei ütle, et kool tuleb lõpetada kolme aastaga. Kellel keskmine hinne üle nelja ning õpib täiskohal, võib kooli läbi käia ka ilma vanemate toetuseta või kooli kõrvalt tööl käimiseta.”

Harri Saar, Tartu Ülikool

Harri õpib informaatikat ehk arvutiteadust Tartu Ülikoolis. Eelmisel aastal sisse astudes tundus talle just see eriala üks lihtsamaid, kuhu sisse saada. Vastu võeti gümnaasiumi lõpueksamite tulemuste põhjal ja kõige rohkemate riigieelarveliste õppekohtadega inimeste tung sinna suur ei olnudki. “Aga iga aastaga nõudmised kõrgenevad, sest IT muutub aina populaarsemaks,” arvab Harri, et see sisseastumine ei pruugi järgmistel aastatel enam nii lihtsalt käia.

Ootustele vastas Harri sõnul see, et tegu oligi äärmiselt praktilise ja tulusa erialaga ning isegi rohkem, kui varem sai arvatud. Paraku purunes müüt sellest, et igal pool on rasvaste patsis juustega introverdid. IT-d õppisid siiski täiesti tavalised tudengid nagu igas teises aines. “Erinevus on vaid selles, et inimesed on ratsionaalsemad ja arvutitega rohkem sina peal,” arvab Harri. “Muide, matemaatika-informaatika teaduskonnas leidub ka palju neidusid.”

Raske on IT-d õppides see, et peab tõesti õppima ehk asjast aru saama ilma peatükke vahele jätmata, teab Harri ja selgitab: “See tähendab, et kui jääd aines maha, siis tuleb kurja vaeva näha, et järgi jõuda. Eriti keeruliseks läheb nendel tudengitel, kes esimesel semestril ei läbi kõiki aineid. Kevadel peavad need ained järgi tegema ja lisaks tulevad veel uued ained.”

Informaatika eriala valikut Harri nüüd, aasta hiljem ei kahetse. Valik on õige: “Informaatikat õppides sa tõesti omandad uusi teadmisi ja oskusi, mida saab kohe rakendada kasvõi kodus arvuti taga olles,” põhjendab ta.

Maarja-Liisa Tammepõld, IT Kolledž

IT ala valis Maarja-Liisa, kuna oli teada, et see hõlmab peaaegu kõiki eluvaldkondi. “Pärast gümnaasiumi ei teadnud ma veel täpselt, mida võiks õppida ja siis läksin IT-d õppima, sest see tundus kõige asjalikum valik,” meenutab ta. “Räägitakse küll, et see on raske, aga ma soovisin ennast proovile panna, sest see eriala tasub end hiljem ära. Ükskõik, mis muud eriala õpid, varem või hiljem puutud suuremal või vähemal määral IT-ga kokku.”

Maarja-Liisa õpib IT Kolledžis IT süsteemide administreerimist. Gümnaasiumis oli tal küllaltki kõrge keskmine hinne ja ka matemaatika riigieksam sai tehtud, seega polnud sissesaamine keeruline.

Esimesel aastal olid üldisemad ained nagu matemaatika, füüsika, IT sotsiaalsed, professionaalsed ja eetilised aspektid, kohe ei asutud keerulisemate IT-alade kallale. Selgus, et ka kõik teised alustavad samamoodi koos nullist peale ja on tunda ühtekuuluvustunnet.

“Kõige keerulisem oli minu jaoks füüsika, programmeerimise algkursus Javas ja loogika,” meenutab Maarja-Liisa. “Programmeerimine oli keeruline, kuna polnud sellega varem kokku puutunud. Sellest saab aga jagu, kui kohe alguses korralikult ülesandeid teha ning iseseisvalt juurde õppida.”

Et aga füüsikast läbi saada, tuli korralikult tunnis kaasa töötada. Lihtne oli midagi maha magada.

Maarja-Liisa on erialavalikuga rahul ning kavatseb kindlasti kooli lõpetada. Sisseastujatele soovitab ta matemaatika riigieksami võimalikult hästi ära teha, hoolega füüsikat õppida ning kui aega on, siis Internetist programmeerimist iseseisvalt juurde õppida.

Ellen Türk, IT Kolledž

Ellen Türk õpib IT Kolledžis IT-süsteemide arendust. Esialgu plaanis ta minna õppima BFM-i meedia erialale. “Sinna ma kahjuks sisse ei saanud ning teiseks valikuks oli IT”, räägib ta sellest, kuidas IT Kolledžisse õppima asumise otsus tuli pärast pikka ainekavade võrdlemist ja plusside-miinuste kaalumisi. “Lõpliku otsuse tegin sõna otseses mõttes viimasel minutil - paar minutit enne seda, kui õppekoha kinnitamine SAIS-s lukku läks.”

Sissesaamine oli Elleni arvates lihtne, kõigest SAIS-s avalduse esitamine ning lisapunkti andis matemaatika riigieksam. 

“Alguses ei olnud mul kooli suhtes erilisi ootusi, kuid mind üllatas, et on palju inimesi, kes tulevad lihtsalt kooli tunnistuse järgi ning mõned kasutavad oma pea asemel muid võtteid, et ainetest läbi saada.”

Tema arvates suur osa sellistest praegustest õppijatest (kui nad jätkavad sarnast "õppimist" kui praegu) ilmselt tulevastel töökohtadel hakkama ei saa. “Aga õnneks on meil ka väga palju andekaid tudengeid, kes juba praegu oma tegemistes silma paistavad ja erialast tööd teevad,” lisab Ellen.

Üllatav oli väljakukkujate arv esimese semestri jooksul. “Kõige raskem oli koduse ja iseseisva töö hulk, mis nõudis pidevat tööd semestri jooksul ja kui sa seda ei teinud, jäid väga kiiresti asjadest maha,” toob esmakursuslane välja selle väljalangemise peamised põhjused. “Mõnedes ainetes oli tarvis palju põhi- ja eelteadmisi, mida keskkool ei andnud (ehkki õppisin matemaatika-füüsika eriklassis). Isiklikult oli väga raske töö kõrvalt kooli jaoks aega leida, kuna see väsitab nii füüsiliselt kui vaimselt. Kuidas selle kõigega hakkama saada? Siiamaani proovin.”

Esimese aasta lõpuks tundub Ellenile, et see eriala võib-olla ei ole päris tema jaoks. Siit ka soovitus kõigile selleaastastele sisseastujatele: “Soovitan mõelda, miks seda eriala õppida - kas ainult sellepärast, et IT-sektoris on kõrged palgad või reaalse huvi pärast. Samuti soovitaksin oma  silmaringi laiendada IT-alal ja sukelduda IT-sse juba enne kooli tulemist. Võib-olla isegi õppida enne mõnd sarnast eriala kutsehariduskoolis.” 

Villem Mesila, Tallinna Tehnikaülikool

Pärast kooli lõpetamist polnud Villemil kindlat plaani, mida õppima minna. TTÜ informaatika eriala jättis aga positiivse mulje oma mitmekülgse õppekavaga: lisaks eriala-ainetele oli seal ka matemaatikat, füüsikat, mõõtmist, õigusõpetust, keskkonnakaitset ja muud.

“Võrreldes gümnaasiumiga on tunde vähem ja iseseisvat tööd rohkem,” on tema esimesed muljed esimesest õppeaastast. “Esimestel nädalatel tundus kõik väga lihtne ja võis tekkida petlik tunne, nagu polekski vaja õppida.”

Oma erialavalikuga on Villem rahul, sest eriala on huvitav ja annab head võimalused tulevikus tööd saada.Sisseastujatele on tal lihtne soovitus: valida just see eriala, mis kõige rohkem huvi pakub. Muud kosmoseteadust siin polegi.

 

IT-HARIDUST TOETAVAD PROGRAMMID
Eestis on loodud mitu programmi, mis toetavad IKT haridust:

IKT programm

„Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse riiklik programm 2011-2015“ (IKTP) on ülikoolide, IKT sektori ja riigi koostööprogramm, mille eesmärgiks on tõsta kõrghariduse kvaliteeti IKT valdkonnas ja arendada koostööd erinevate osapoolte vahel.

Vt HITSA.ee/pohitegevused/ikt-programm

IT Akadeemia

Eesti IT Akadeemia on riigi, ülikoolide ja IKT ettevõtete koostööprogramm vajaliku tööjõu tagamiseks ning eelduste loomiseks IKT abil saavutatavaks majanduskasvuks läbi rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisel tasemel hariduse pakkumise.

Vt HITSA.ee/pohitegevused/it-akadeemia

ARTIKKEL ON VALMINUD HITSA TELLIMUSEL

FOTO: (CC) JOHAN VIIROK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.