fbpx ICT WEEK 2015: Latitude59 tõi kokku üle tuhande tehnoloogiahuvilise | AM.ee

ICT WEEK 2015: Latitude59 tõi kokku üle tuhande tehnoloogiahuvilise

Läkski nii, nagu alguses ennustati - Latitude59 ideede sulatusahjus Kultuurikatlas osales üle tuhande tehnoloogiainimese. Endisest elektrijaamast saadi energiat oma idufirmadele ligi 40 välisesineja ettekannetest.

ICT Week 2015 eelviimasel päeval, 14. mail algas tehnoloogiakonverents Latitude59 ning tarbijakonverents „Kuidas tarbijast sai kaup ja milline on tulevik“. Sama päeva õhtul korraldas Garage48 naistele suunatud töötoa Tech Sisters, mis tutvustas veebi alustalasid.

Juba kaheksandat aastat järjest toimuv tehnoloogiakonverents Latitude59 tõi kokku tipptegijad põhjamaade tehnoloogiaettevõtetest ja idufirmadest. Konverentsilt loodeti leida investoreid, kontakte ja ammutada kogemusi rahvusvaheliselt tuntud esinejatelt, kelle hulgas oli näiteks TransferWise'i kaasasutaja Kristo Käärmann, maailma ühe populaarseima ühisrahastusplatvormi Indiegogo tehnoloogiadirektor Anastasia Emmanuel, Steve Jobsi filmi produtsent David C. Traub ja paljud teised.

Konverentsi esimesel päeval rääkis TransferWise'i kaasasutaja Kristo Käärmann konverentsil finantsrevolutsioonist. „Vana meetod raha ülekannetaks pankade kaudu ei tööta enam hästi. Meie oleme kümme korda odavam ja neli korda kiirem kui pank,“ selgitas Käärmänn Transferwise’i edu saladust. Tema sõnul tõestas TransferWise maailmale, et uus meetod töötab.

Küsimusele, millal Bitcoin TransferWise’i tuleb, vastas Käärmann, et Bitcoin on võrreldes riikide valuutadega veel väga väike, mistõttu ei ole TransferWise’il plaanis lähiajal Bitcoine kasutusele võtta.

Majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka andis konverentsil üle Eesti e-residentsuse kolmele välismaa investorile. E-residentsuse sai Latitude59 konverentsil Mangrove Capital Partners’i investor ning kunagine Skype'i juhtivtöötaja Michael Jackson, kes juhtis ka Skype'i müüki eBayle. Jackson resideerub hetkel Luxemburgis, aga lubas e-residentsust vastu võttes avada õige pea Eestis pangakonto ja hiljem siin ka ettevõte asutada. Lisaks said e-residentsuse Paul Bragiel, mängufirmade ärikiirendi Gamefounders kaasasutaja, ning Fadi Bishara, Blackbox VC juht, kes teeb hetkel koostööd näiteks Eesti äriinglite võrgutiku EstBAN-iga.

Pank võib laenutaotlusest keelduda kliendi Facebooki sõprade tõttu

Tarbimiskeskkonna arengu teemasid käsitlev konverents „Kuidas tarbijast sai kaup ja milline on tulevik“ keskendus peaasjalikult tarbijate andmete kogumise ja kasutamise probleemidele ja võimalustele.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal ütles konverentsi avakõnes, et uues muutuvas keskkonnas peavad tarbijad olema ettevaatlikumad ning on väga oluline, et kõik oma õigusi teaksid. „Üks klikk hiirega võib käivitada ahela, millel on tõsised tagajärjed,“ sõnas ta.

Thor-Sten Vertmann, Andrus Ansipi meeskonna liige Euroopa Komisjonis, rääkis konverentsil, et vaid pooled inimesed Euroopas teavad, et näiteks kaupa peab saama tagastada või et sellel on kaheaastane garantiiperiood. „Kohati on tarbijate teadmised oma õigustest olematud. Kui tarbija ostab näiteks internetist muusikapala, siis millisest hetkest loetakse tehing tehtuks? Viis protsenti inimestest teab seda vastust Eestis,“ märkis Vertmann.

Konverentsil selgus, et et juba praegu hindavad pangad inimeste maksevõimet nende otsingusõnade ning sotsiaalmeedia profiili järgi. Ettevõtte Big Data Scoring tegevjuht Erki Kert ütles, et pank võib laenutaotlusest keelduda ka selle põhjal, kes on Facebookis märgitud kliendi sõpradeks. Kui nad on madalama haridusega, elavad pigem maal, töötavad ehk mitte nii headel ametipositsioonidel, siis järelikult on ka taotleja maksevõime madalam ning seetõttu ka laenusaamise võimalus väiksem. Lisaks sellele hinnatakse ka inimese kasutatavat seadet - kas sisse logitakse moodsast nutitelefonist, uuest Apple’i arvutist või igivanast lauaarvutist. Lisaks võetakse arvesse märksõnu, millega inimene laenuvõimalusi internetis otsib.

Planet OS kaasasutaja André Karpištšenko sõnul kogutakse tänapäeval andmeid igalt poolt. „Mida rohkem seadmeid internetti ühendatakse, seda rohkem ja sagedamini koguvad erinevad andmebaasid andmeid. Selle läbi saavad ettevõtted teha otsuseid minutite ja sekundite täpsusega. Näiteks pankade rahaplaneerimise programmid omavad kliendi kohta rohkem andmeid kui inimene ise,“ ütles ta. Tema sõnul on 2020. aastaks ettevõtete poolt kogutavate andmete arv kasvanud lausa viis korda. 

Samas leidis IT Kolledži õppejõud ja visionäär Linnar Viik, et paljud ettevõtjad paraku ei oska enda käes olevate andmetega midagi mõistlikku pihta hakata. „Ettevõtjad küll koguvad digitaalselt andmeid, kuid nende töötlemine ja kasutamise oskus pole 2007. aastast paraku kaugemale jõudnud.,“ ütles ta. Viik rõhutas läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tähtsust, sest andmete valesti kasutamisel saab üksikisik haiget.

Konverentsi käigus kuulutas Euroopa Komisjon välja üle-euroopalise tarbijaõiguste teavituskampaania, mis keskendub viiele õigusele, mida tarbijad peaksid teadma:

  • defektse kauba korral on tarbijal õigus lasta kaup tasuta parandada või asendada uue kaubaga; 
  • internetist ostetud kaupa on õigus tagastada kahe nädala jooksul;
  • sooritatud ostu kohta on õigus saada täielikku teavet;
  • tarbijal on õigus saada koduriigis abi, kui on probleeme välismaa kauplejatega;
  • tarbijal on õigus saada oma raha tagasi Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse abil.

Tech Sister õpetas HTML’i ja CSS’i kasutama

Eile, 14. mail ICT Week’i raames toimunud Tech Sisters’i töötuba oli mõeldud naistele, kellel ei ole IT’s ja tehnoloogia valdkonnas varasemat kogemust, kuid kes soovivad teada, millest veebilehed koosnevad ning ise kätt proovida veebilehe kujundamises HTML’i ja CSS’i abiga. Tech sisters’i töötoas olid abiks vabatahtlikud mentorid, kes osalejaid igal sammul aitasid ja juhendasid. Samuti erinevad esinejad, kes andsid ülevaate, kuidas nemad HTML’i ja CSS’i oma igapäevases töös kasutavad.

Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel toimuv ICT Week 2015 on piirkonna üks tähtsamaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teemanädalaid, mille keskmes on e-valitsemine ja e-residentsus, roheline IT, nutitööstus, finantstehnoloogia, riistvara areng ja muud teemad. Rohkem informatsiooni aadressidelt http://www.ictweek.eu/  ja https://www.facebook.com/EstonianICTWeek .

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.