Turbulentsetel aegadel, kui välisteenustele ei saa enam nii palju loota, otsustasid neli suurimat Euroopa mobiilioperaatorit – Deutsche Telekom, Orange, Telefónica ja Vodafone kaotada Euroopast viimasedki leviaugud, tuues satelliitside tavalisse taskutelefoni.
Mõned on seda hakanud vaikselt tegema USA päritolu Starlinkiga koostöös, kuid nüüd on ilmselghetel asjaoludel otsustatud luua oma sõltumatu lahendus.
Tavaliselt vaatavad suured telekomifirmad üksteist Euroopas kahtlustava pilguga. Seekord on aga üllatuslikult konkurentsikirves maha maetud, sest suured tehnoloogilised hüpped nõuavad ühist platvormi ja oleks ülikulukas hakata kosmosesse looma nelja-viit konkureerivat Starlinki-laadsaet lahendust. Puudu võib jääda nii sagedustest kui headest madalatest orbiitidest.
Tavalisest mastist jääb väheks, appi tuleb kosmos
Deutsche Telekom, Orange, Telefónica ja Vodafone allkirjastasid kavatsuste protokolli, et uurida ühise pakkumise tegemist Euroopa mobiilsete satelliitsideteenuste (MSS) sagedusspektri jagamisel.
Eesmärk on toetada Euroopa Komisjoni ambitsiooni tugevdada maailmajao digitaalset sõltumatust, turvalisust ja kriitilise sidetaristu vastupidavust. Praktilises keeles tähendab see Direct-to-Device (D2D) ehk otse-seadmesse-teenust: sinu tavaline nutitelefon suudab leviaugus olles ühenduda otse satelliidiga, ilma et peaksid ostma kalli ja paksu satelliittelefoni. Seejuures lubavad neli suurt, et loodav mudel annab avatud ja võrdse ligipääsu kõigile mobiilioperaatoritele, soodustades konkurentsi ja vähendades turu killustatust.
Huvitava nüansina ei plaani telekomihiiud ise rakette ja satelliite kosmosesse lennutama hakata. Nende rolliks jääb maapealse võrgutaristu rajamine ning koordineerimis- ja seirefunktsioonide loomine Euroopas, samal ajal kui kosmosepoole eest hoolitseb veel valimisel olev satelliidipartner. Samuti ei asenda see algatus operaatorite seniseid satelliidikoostöö projekte, vaid loob neile kõrvale ühtse Euroopa selgroo.
Hiiglaste rammu näitab ilmekalt kas või see, et ainuüksi Deutsche Telekomil on üle maailma enam kui 273 miljonit mobiiliklienti, umbes 200 000 töötajat ning ettevõtte 2025. aasta käive ulatus 119,1 miljardi euroni. Kui neli sellise kaalukategooria tegijat seljad kokku panevad, on lootust, et nii kosmoselevi kui ka ruumilised hologrammkõned ei jää pelgalt paberile.
Hologrammkõned on järgmine moeröögatus
Neli sidehiidu viisid koos süvatehnoloogia ettevõttega MATSUKO läbi veel ühe eduka katseprojekti, mille eesmärk on muuta hologrammkõned sama lihtsaks ja iseenesestmõistetavaks nagu tavaline telefonikõne. Süsteem ei nõua kodust fotostuudiot ega kümneid kalleid kaameraid – piisab täiesti sinu nutitelefoni või nuhvli esikaamerast.
See salvestab sinust tavalise kahemõõtmelise videopildi, saadab andmed pilve ning sealne nutikas tarkvara ja tehisaru vormivad sellest reaalajas ruumilise 3D-hologrammi, mida vestluskaaslane näeb läbi oma virtuaal- või liitreaalsusprillide (VR/AR) justkui päris inimest enda ees seismas.
Miks me pole selliseid hologrammkõnesid juba varem teinud?
Peamine takistus on seni olnud andmeside kiirus ja viiteaeg – ruumiline pilt kipub hakkima, värvid on tuhmid ja inimene liigub nagu katkine robot. Nüüd tuleb mängu kiirem 5G-võrk ja mobiilne servatöötlus (edge computing).
MATSUKO platvorm suudab pakkuda paremat värvi- ja tekstuuriteravust, mida saab vajadusel vaadata ka otse nutitelefoni ekraanilt ilma spetsiaalsete prillideta.
Katseprojekti esimese etapi eduka läbimise järel keskenduvad partnerid nüüd teenuse kvaliteedi lihvimisele, et tuua hologrammid tulevikus nii ärikohtumistele, suurtele virtuaalüritustele kui ka tavalistesse sõpradevahelistesse vestlustesse.
Telefónica seadmete ja tarbijate asjade interneti asepresident Daniel Hernández kommenteeris: „Oleme kindlad, et lähitulevikus suudame pakkuda oma klientidele uut suhtlusviisi, kasutades seda uut holograafilist tehnoloogiat kaasahaaravama „virtuaalselt kohal“ kogemuse pakkumiseks. Meie operaatoriteülene koostöö MATSUKO-ga aitab seda innovatsiooni kiirendada ja tagada, et see töötab sõltumata sellest, millise operaatori valid.“
Kuigi pressiteated maalivad pildi peaaegu valmis tulevikust, tasub siin kahe jalaga maa peale jääda. Nutitelefoni ekraanilt kolmemõõtmelise pildi vaatamine jääb ikkagi lamedaks ekraanikogemuseks ning tõelise ruumilise elamuse jaoks on vaja AR- või VR-prille, mida enamikul meist veel igapäevaselt taskus ei ole. Samuti eeldab selline andmemaht laitmatut 5G-levi, kuid kahtlemata on oluline märk see, et operaatorid ehitavad nüüd ühist standardit, mis kataks kogu Euroopa leviaukudeta ühendusega.
