fbpx Advokaadibüroo soovitab: mida teha, et sotsiaalmeedias avaldatud foto pahandusi ei tooks? | AM.ee

Advokaadibüroo soovitab: mida teha, et sotsiaalmeedias avaldatud foto pahandusi ei tooks?

Mida endast ja teistest sotsiaalmeediasse postitada, ilma et pahandusi tuleks? Meedia ja sotsiaalmeedia ajastul võib juhuslik kaader jõuda meie enda teadmata massideni. Millega peab arvestama, et tänaval tehtud foto või video pahandusi ei tooks? Nõu annab loovtööstuse ja tehnoloogiavaldkonna ettevõtteid IT-õiguse, andmekaitse ja intellektuaalomandi küsimustes nõustava advokaadibüroo Hedman Partners vandeadvokaat Toomas Seppel. 

Inimese keha ja nägu on tema isikuandmed ning inimeste pildistamisele kohalduvad seetõttu isikuandmete kaitse reeglid. Seega kui inimene on fotol või videol äratuntav, on fotode või video avaldamiseks vajalik inimese nõusolek.

Pildistatava nõusolekut ei ole vaja, kui foto tehakse enda otstarbeks. Isiklikuks kasutamiseks loetakse teinekord ka pildi jagamist sõprade ja pereliikmetega. “Küll aga tasub ettevaatlik olla siis, kui pilti soovitakse avalikustada sotsiaalmeedias avalikul kontol. Sellisel juhul tuleb küsida inimeselt nõusolek ja kõik äratuntavalt pildile jäänud inimesed peavad olema pildistamise ja fotode avaldamisega nõus,” selgitas advokaadibüroo Hedman Partners partner ja vandeadvokaat Toomas Seppel.

Kui inimene ei ole fotol või videol äratuntav, ei ole nõusolekut tarvis.

Foto: (CC) Madeinitaly / Pixabay
Foto: (CC) Madeinitaly / Pixabay

“Isegi siis, kui inimene ise tunneb ennast ära näiteks situatsiooni või riiete järgi, ei ole tegemist isikuandmetega. Tuleb aga arvestada, et teatud olukordades on inimest võimalik tuvastada ka ilma nägu avaldamata näiteks tätoveeringute kaudu,” lisas Seppel. Sellisel juhul on tegemist isikuandmetega.

Erandid kehtivad meediaettevõtetele

Näiteks inimeste pildistamine ajakirjanduslikul eesmärgil ja fotode kasutamine ajakirjanduses on lubatud ilma pildistatava nõusolekuta. “Seda juhul, kui see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ja fotode avalikustamine ei kahjusta ülemäära inimese õigusi,” täiendas advokaadibüroo Hedman Partners vandeadvokaat.

Tänavafotode ja videote tegemine on lubatud meedias ka päevakajalistel sündmustel, näiteks meeleavaldusel või rahvaspordisündmusel. “Samas puudub ajakirjanduslik eesmärk olukorras, kus avaldatakse foto bussipeatuses tukkuvast linlasest,” täpsustas Toomas Seppel.  

Inimese nõusolekuta lubab seadus inimese isikuandmeid kasutada ka akadeemilise, kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse eesmärgil. “Tänavatel pildistamise korral on üsna keeruline hinnata, millal kaalub autori eneseväljendus enam kui inimeste eraelu. Ilmselt oleks kohtul üsna keeruline teha otsust fotokunstniku kasuks, kui viiskümmend inimest esitaksid nõude põhjusel, et neid on prügiämbrit välja viies või kohvikus einestades salaja pildistatud. Seega kehtiks eneseväljenduse erand vaid erilistel üksikjuhtumitel,” tõi vandeadvokaat näite.

Fotode avaldamine õigustatud huvi alusel

Inimesed, kes on tulnud laulupeo rongkäigule eeldavad, et seal toimub pildistamine ja fotod avaldatakse sotsiaalmeedias. Selliste fotode avaldamise korral on tegemist õigustatud huviga.

Inimene, kes läheb aga õhtul prügiämbrit välja viima või sõbrannaga kohvikusse, ei saa eeldada, et teda pildistatakse ja foto avaldatakse. Seega tegemist ei ole õigustatud huviga ning fotode avaldamiseks puudub õiguslik alus.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.