Lahendused

Igale probleemile on lahendus.


Kuidas saada Linux mälupulgale?

(Arvutimaailm 4/09)

? Tahate proovida Linuxit või kätte saada faile mittekäivituva operatsioonisüsteemiga arvutist, kuid parasjagu pole CD-toorikut kuskilt võtta?

! Ka tavaline mälupulk sobib! Mälupulgale valab Linuxi programmike UNetbootin, mida võib käitada Windowsis või Linuxis.

Linux on turvaline opsüsteem, millega IT-professionaalid on ammu tuttavad. Lisaks serverites kasutamisele on Linux hakanud jõudma ka tavakasutajateni kontorites, kuid kasu võib temast olla ka arvutite remondil ning probleemide lahendamisel. Erinevalt Windowsist saab pea kõiki Linuxeid täna proovida „elusplaadilt” – lastes masina CD-plaadilt käima, saab kasutada opsüsteemi koos rakendustarkvaraga. Alati pole plaaditoorikut käepärast raisata või optilist seadet kaasas – õnneks on praegu mälupulgad soodsad, levinud ja piisavalt mahukad, et terve opsüsteem kenasti ära majutada.

Tee oma arvutist diktofon!

(Arvutimaailm 3/09)

Lindistamine ei ole alati seotud skandaalidega – teinekord lihtsalt on vaja kogu jutt salvestada, näiteks meie ajakirjas teeme seda intervjuudel väga tihti. Aga ka tähtsatel koosolekutel paneb keegi protokollija diktofoni lauale. Kas alati peaks omale selleks ostma veel ühe vidina? Diktofonina töötab väga hästi ka arvuti.

Printerihaldus kui tugitoolisport

(Arvutimaailm, 03/2007)

Selleks, et printeri tarvikuvahetusest õigel ajal teada saada, probleeme ennetada ja töid õigesse seadmesse suunata, ei pea mööda ruume ringi lippama. Tugitoolist juhitavad printerid töötavad printerihalduslahendustega, mida pakuvad enamik suuremaid printeritootjaid.

Kuid mitte ainult seisakuid ei aita printerihalduslahendus ära hoida. Hewlett-Packardi andmetel on 23% kõikidest IT-helpdeski kõnedest seotud printeriprobleemidega. Haldustarkvaraga aga peaksid printimisega seotud IT-kulutused vähenema 10-30% IT-lahenduste ja konsultatsioonifirma James Toweri andmetel. Kulude hulka arvatakse riistvara ost, hooldus, tarvikud, kasutuskulud (uuendused, koolitus, võrguhooldus jne).

Kõige suuremad kulud üldse on ettevõttes tavaliselt tööseisakud. Tegelikult ei kujuta paljud ettevõtted enam ettegi, et mõni tööseisak võiks tekkida. Kui aga printer ütleb üles, tooner või paber saab otsa või mõni rike paneb masina üldse seisma, kipub sellele järgnema kas varem või hiljem ka muu töö seiskuma.
Millest siis alustada selle koleda olukorra vältimisel?
Alustame printerite paigutusest.

Skype mahub nüüd ka mobiilidesse

(Arvutimaailm 02/2007)

Kui varem pidi Skype´i kasutamiseks ostma endale vähemalt pihuarvuti, siis nüüd piisab nutitelefonist – uus Skype 2.2 for Windows Mobile mahub ka lahjema protsessori, vähema mälu ja puutetundliku ekraanita mobiilidesse.

Skype aitab mobiiltelefonis teha tasuta kõnesid, helistada SkypeOut-paketi abil odavamalt teistesse võrkudesse või lobiseda jutukaaknas oma kontaktidega, kui telefon on WiFi-võrgus. See on mõnes mõttes läbimurre Skype´i kasutamisel, sest seni oli kõrvaklappide ja mikrofoniga arvuti taga jändamine tülikas ja tasuta kõnede järgi tekkis ikka vajadus tavaliselt kuskil arvutist eemal olles.

Teeme ise RSSi

Teeme Delfile RSS-i(Arvutimaailm, 02/2007)

Mida teha, kui lehekülg, mille uuendamisega tahame olla kindlalt kursis, ei paku meie RSS-lugejale uudistevoogu? Aga sel juhul teeme sellele lehele RSS-voo ise.
RSS-voogude genereerijaid veebilehtedele leiab lausa mitu. Nende tööpõhimõte on aga üks – kodulehel, kus puudub RSS-uudisvoo väljund, analüüsitakse HTML-i ja eemaldatakse sealt kõik mittetekstiline info. See pannakse omakorda ümber XML-kujule ja kui selles tekstilises osas toimub muutusi, ongi uus artikkel uudisvoos sündinud.

Unistus juhtideta riigist

(Arvutimaailm 9/2005)

Ma nägin und ühest riigist, kus puudusid juhid. Seal polnud ametkondi, polnud parlamenti, polnud ministreid, polnud nõunikke, polnud volinikke - polnud administratsiooni. Kuid olid olemas kõik tavakodanike seisukohalt vajalikud riiklikud hüved - tervishoid, haridus, kultuur, turvalisus, heakord, logistika. Suure administreeriva rahvamassi asemel oli vaid üks suur infosüsteem, mis ühest otsast imes sisse riiki puudutavaid andmeid ning kodanike eraldatavaid vahendeid, teisest otsast sülitas välja aga käske ning raha.

Maailm ilma installeeritava tarkvarata

(Arvutimaailm 9/05)

Autor: Kaido Einama

Kas poleks tore, kui oma arvutisse ei peaks enam installima ühtki tarkvara ja ei peaks pidevalt silma peal hoidma uuendustel, maksma värskenduste (upgrade) eest ning lõpuks muretsema, kas kogu see kraam ikka kõvakettale ära mahub ja mälu jagub? On tore, ja varsti on see toredus osa meie igapäevasest arvutielust. Sest tarkvara on muutumas teenuseks.

Kui esialgu ilmusid kasutajate kätte mitmed veebipõhised raamatupidamistarkvarad, siis nüüd saab proovida juba palju muudki. Tekstiredaktoreid, HTML-editore ja miks mitte ka lihtsamat graafikatöötlemise tarkvara võib kasutada ostmata programmi karbis, isegi ilma seda üle Interneti alla laadimata.

Sissejuhatus semantilisse veebi, 4: Reaalne süsteemi loomine ontoloogiate abil

(Arvutimaailm 4/05)

Autor: Mario Peterson

Seekord räägin ontoloogiate kasutamisest ka reaalse süsteemi loomisel. Ühtlasi on see viimane ja kokkuvõtlik artikkel semnatilise veebi kohta.

Loodava süsteemi kirjeldus

Probleemi püstitus

Vaatleme situatsiooni, mille kontekstis me süsteemi loome. Oletame, et:

• meil on palju riistvara müüvaid firmasid (Riistvara kaupmeees1 ..n);

• igal kaupmehel on koduleht;

• iga firma avaldab HTML-kujul oma toodete hinnad;

• kõik kaupmehed müüvad samaväärseid kaupu, kuid erineva hinnaga;

• kaupmeeste arv (n) on suur.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.