(Arvutimaailm 3/11)

? On täiesti normaalne, et kauges ning käega katsumatus (teenus)pilves ei taheta alati kogu oma äriprotsessi hoida. Kuidas aga tuua avatud pilveplatvorm oma privaatsesse serveriruumi?

! Kui avatud lähtekood ja vaba tarkvara on meeltmööda, siis võiks kaaluda OpenNode´i kasutamist, pealegi on see Made in Estonia!

Kui sind pole pilves, siis ilmselt on pilv sinu juures – selle lausega võiks viimase aja suurima IT trendi kokku võtta. Maailm me ümber globaliseerub ja samasugune paralleelprotsess toimub ka IT maailmas – lahendused ja teenused suunduvad tasapisi, ent kindlalt pilve.

(Arvutimaailm 4/11)

? Veebruariga jõudis kätte hetk, mil viimased allesjäänud IPv4 aadressiplokid välja jagati. Selle sündmusega algas uus ajajärk Interneti ajaloos. IPv4 aadressid on otsakorral, aga maailm pole valmis IPv6 jaoks. Mis nüüd saab?

! Ülemaailmse Interneti tõrgeteta toimimiseks on juba ammu välja arendatud uus standard, IPv6. See lahendab 4,3 miljardi IPv4 aadressi otsalõppemise probleemi, sest pakub 2¹²⁸ unikaalset internetiaadressi, mida peaks jätkuma kauaks.

Interneti protokolli versioon 4 (IPv4) on praeguseni domineeriv protokoll internetis. IPv4 töötati välja 70-ndatel. Ligi 4,3 miljardit võimalikku aadressi on jaotatud 255 plokiks, millest igaüks sisaldab 16 miljonit aadressi.

(Arvutimaailm 3/11)

? Pilvandmetöötlusega seonduvate õiguslike küsimuste hulk võtab isegi advokaatidel aeg-ajalt silme eest kirjuks. Kuidas mittejuristid saaksid paremini mõista juriidilist raamistikku, milles pilvedega seoses tegutsetakse?

! Inglise advokaat Renzo Marchini teeb oma hiljuti ilmunud raamatus „Cloud Computing. A Practical Introduction to the Legal Issues“ huvipakkuva sissejuhatuse pilveraalinduse õiguslikku poolde.

Raamat võtab meeldivalt praktilises võtmes kokku pilveraalinduse õiguslikud riskid ja võimalused. Olles küll praktiseeriv advokaat, on autor spetsiaalselt vältinud juriidilistesse üksikasjadesse laskumist.

(Arvutimaailm 4/11)

? Vahel on vaja luua seadmeid ja prototüüpe, kus riist- ja tarkvara hästi ja lihtsalt koos toimiks. Kas on olemas lihtsaid platvorme, millega saaks oma ideid katsetada?

! Üks selline platvorm on Arduino - avatud lähtekoodiga elektrooniline prototüüpimise platvorm, mille kõige suuremateks eelisteks on tarkvara ja riistvara lihtsus ning paindlikkus.

Arduino (vt arduino.cc) on loodud eelkõige kunstnikke, disainereid ja hobielektroonikuid silmas pidades, kuid on piisavalt võimas, et panna silmad särama ka nõudlikumal prototüübi loojal. Arduino on ühtlasi heaks alguspunktiks kõigile, kes soovivad tegeleda interaktiivsete objektidega alates robotitest, telekamängudest ja trummimasinatest kuni juhtmevabade kliimasensorite, 3D printerite ning nutikate valveseadmeteni välja.

(Arvutimaailm 4/11)

? Kui Windows Mobile oli üsna marginaalne platvorm mobiilimaailmas, siis kas ja kuidas arendada rakendusi täiesti uue hingamise saanud Windows Phone 7 platvormil?

! Tuleb välja, et Windows Phone 7 rakenduse arendamine on paljuski lihtsam, kui mõnele populaarsemale platvormile. Vähem on killustamist seadmete vahel, rohkem nõudeid kvaliteedile.

Androidiga telefonile on autonavigaatoreid juba päris palju, aga tasuta ei taha keegi selliseid asju väga pakkuda. Kaarditegijad küsivad ju raha. Nüüd, kus Android Marketist ka meie kauges maanurgas rakendusi osta saab, võib juba otsinguga leida ka terve hulga autonavide tarkvarasid, mis mobiilist täisverelise autonavigaatori teevad. Google´il endal on küll Navigation, mis nendes maades, kus kasutada tohib, juba navigaatorite turgu veidi kõigutanud on, aga meie maa veel navigationi piirkondade hulka lähiajal kuuluma ilmselt ei hakka.

Siin on need navigatsioonitarkvarad, mis lubavad end osta ka Eesti kontoga. Ühtegi pole seni liikluses järele proovinud (v.a Copilot ja Wisepilot aasta tagasi, kui kaardid veel üsna puudulikud olid), aga peagi tulevad ka värsked testid juurde.

(Arvutimaailm 12/10)

? Traadita interneti kasutamist on firmades peljatud, sest mitu turvaalgoritmi on osutunud vigaseks ja füüsiliselt pole võimalik ligipääsu võrgule piirata – raadiolained levivad, kuhu tahavad.

! Kui WLANi seadmeid ja tarkvara õigesti hallata, siis saab ka traadita võrgu piisavalt turvaliseks, et ohtu ärikasutajale sellest ei teki.

Traadita internet teeb elu mugavaks nii kontorikeskkonnas kui ka tööstushoonetes – sülearvutid pääsevad võrku koosolekuruumis ja kohvinurga diivanil, toomis- või laohoones võib juhtmete pärast muretsemata seadmeid ümber paigutada. Kuid WiFi võrke on aastaid kimbutanud turvalisusprobleemid, vahel ka levi- ja stabiilsusküsimused. Kuidas ehitada ärikeskkonda turvaline ja stabiilne traadita võrguühendus?

(Arvutimaailm 2/11)

? Kui arendada on vaja, aga kuid kestev arendus mõnelt tarkvarafirmalt on liiga aeglane, mida siis teha?

! Arendusfirma Mooncascade Tartust, mis on osalenud ka populaarsetel 48 tunni arendusüritusel Garage48, otsustas pakkuda 48 tunni teenust. Apprise oli nende esimene klient.

Garage48 üritustel tullakse reedel kokku, jagatakse ära parimad ideed meeskondade vahel ja kukutakse 48 tundi järjest arendama. Pühapäeva õhtul koguneb žürii ja hindab parimaid. Kõike seda ümbritseb lahe õhkkond ja koodimine hiliste öötundideni. Mooncascade on Tartu tarkvaraarendusfirma, mis on pea kõigist Garage48 üritustest osa võtnud ja neile hakkas see formaat nii meeldima, et selle aasta alguses otsustati välja tulla sarnase kommertsteenusega – kui keegi tahab, palgaku nad nagu A-rühm kiirelt probleemi lahendama. 48 tunni pärast on valmis.

(Arvutimaailm 12/10)

? Rääkides pahavarast tekib küsimus, kas see levib vaid populaarsetes operatsioonisüsteemides? Miks pahavara näiteks Linuxis ei levi ja kas hakkab levima, kui Linuxit rohkem kasutatakse?

! Julgen väita, et kui Linuxis jäädakse praeguse ülesehituse juurde, siis pahavara ei levi ka Linuxi populaarsuse kasvades. Kasutajaõigused on paigas, pahavara käivitamiseks peab kasutaja ise loa andma.

(Arvutimaailm 9/10)

? Arendajad peavad looma infosüsteeme ja rakendusi, mis esitavad valdkonna põhiandmeid kaardil, teevad ruumilisi analüüse ja otsinguid ning muid geograafilise asukohaga seonduvaid toiminguid. Kust leida usaldusväärsed vahendid?

! Üheks tõsist kaalumist väärivaks ruumiandmete allikaks on riigi, antud kontekstis konkreetsemalt Maa-ameti poolt pakutavad ruumiandmed ja ruumiandmeteenused.