Tihti rändab täiesti töökorras eelmine põlvkond lihtsalt sahtlipõhja tolmu koguma, kuna tarbimisralli sunnib meid pidevalt uute ja läikivate asjade järele haarama. Värsked Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ja USA kodumasinate müüja Yale Appliance'i 2026. aasta andmed aga näitavad, et seadmete elueaga toimub midagi väga huvitavat ja kohati lausa vastuolulist.
Asjade ise meelespidamine tundub kantavate nutiseadmete tootjate arvates olevat lootusetult eilne päev. Amazon tutvustas äsja kahte uut AI-abimeest Bee Frontier ja Bee Eclipse, mis kuulavad su vestlusi, töötlevad need tehisaru abil ümber ning vormistavad kuuldu põhjal korralikud kokkuvõtted, meeldetuletused ja tegevusnimekirjad.
Microsofti värske digitaalkaitse raport näitab, et valitsussektor ja avalikud teenused olid 2026. aastal küberohtudest enim mõjutatud sektor, kus ohutegevuse osakaal tõusis 17 protsendilt 27 protsendini.
Raporti järgi on valitsusasutused ka riikliku taustaga kübertegevuse kõige sagedamini sihitud sektor. Põhjuseks tuuakse tundlik teave, oluliste teenuste toimimine ning tihe seotus alltöövõtjate, tehnoloogiaettevõtete ja kriitilise taristu haldajatega.
Iga uus tehnoloogialahendus lubab säästa aega, vähendada käsitööd ja muuta ettevõtte efektiivsemaks. Need eesmärgid on mõistlikud. Probleem tekib siis, kui efektiivsust mõõdetakse ainult selle järgi, kui kiiresti saab ühe tegevuse nimekirjast maha tõmmata.
Halvasti läbimõeldud automatiseerimine ei kaota tööd. See annab töö lihtsalt kellelegi teisele.
Google’i värskeim nutikell Pixel Watch 5 toob koos uue Health Guardiani tarkvarapaketiga randmele funktsioonid, mida seni peeti võimalikuks mõõta vaid spetsiaalsete aparaatidega.
Tõsi, ka Huaweil, Samsungil ja teistel on vererõhu mõõtmise funktsioonid mõnes mudelis varem olemas olnud: Huaweil traditsioonilisemalt rannet pigistades, Samsungil algoritmiliselt, aga insuliini pole veel kellaga mitteinvasiivselt mõõdetud.
Plaanisid vaid korraks Instagrami või TikToki kiigata, kuid ootamatult on möödunud mitu tundi. Oled sõltlane? Võõrutuseks on olemas mitu head äppi, mis vahetavad halva rühi ja kehva enesetunde liikumise vastu.
Nähtust nimetatakse doomscrolling'uks ehk lõputuks ja tihti ka negatiivse sisuga ekraani kerimiseks. See on nagu digitaalne must auk, mis imeb endasse aja ja energia, jättes vastutasuks vaid tühjuse tunde.
Elektriautode puhul võrreldakse aku mahtu, laadimiskiirust ja sõiduulatust vahel lausa kümnendkoha täpsusega. Siis valitakse autole suurimad veljed, sest need näevad pildil paremad välja. Tulemuseks võib olla jäigem sõit, kallim rehv ja ühe laadimisega kümneid kilomeetreid lühem teekond.
Kindlasti oled kunagi ärganud pärast pikka, visklemist täis ööd ja tundnud, et oled ikka veel surmani väsinud. Halb uni laastab vaikselt emotsionaalset tasakaalu ja vaimset tervist. Nüüd on aga Texase ülikooli teadlased valmis saanud millegi vajalikuga selles vallas: pehme, nahale kleebitava nutiplaastriga, mis suudab õrnade helilainete abil meie und "häkkida". Ja mis kõige parem – seda täiesti ilma invasiivse skalpelli või kõrvalmõjudest pakatavate ravimiteta.
Kui sinu maakodu kuuris seisab poole sajandi vanune tonnine raudkolakas, mille hingeelust pole sul õrna aimugi, siis võib selle tehisaru hooleks jätta, kui tahad, iidne masin midagi asjalikku taas tegema hakkaks. See pole lihtsalt järjekordne nutiseade, mille menüüdes saad katse-eksituse meetodil orienteeruda, vaid massiivne ja keeruline masinavärk. Kuidas puhuda sellisele uunikumile eluvaim sisse, kui kasutusjuhendid on ammu ajalukku kadunud ning kogenud meistritelt pole enam võimalik nõu küsida?
Pealtnäha süütu soodne tehnikavidin võib avada küberpättidele kodu digitaalse esiukse. Telia küberturbe lahenduste arhitekti Kristjan Aljase sõnul kipuvad inimesed nutividinate puhul vaatama eelkõige hinnasilti, jättes odava tootega kaasnevad riskid tagaplaanile.
„Paljud nutiseadmed on tehtud võimalikult lihtsasti kasutatavaks, kuid turvafunktsioonid on sageli täiesti puudu, sest kaitsemeetmed muudavad kasutamise keeruliseks ja vähendavad müüki,” räägib ta.