(CC) The Conversation

Kohe on käes maikuu ning lasteaialõpetamiste aeg, mil paljude vanemate mõtted keerlevad selle ümber, milline kingitus peagi kooliteed alustavale lapsele valida. Üha tihedamini jõuab nimekirja ka esimene nutitelefon. Telia kaubamüügi ja finantseerimisteenuste juht Siim Tammesalu soovitab enne poodi minekut võtta hetkeks aega ja küsida endalt üks lihtne küsimus: milleks laps seda seadet tegelikult vajab?

Digiaruteludes keskendume me tihti noorte ekraaniajale ja sotsiaalmeedia mõjule, kuid varju jääb üks sama haavatav sihtrühm: eakad. Samsung Eesti kommunikatsioonijuht Saskia Kivi leiab, et tehnoloogia areng ja järjest salakavalamad petuskeemid võiksid tuua senisest rohkem tähelepanu just nendele, kes ei ole internetiga üles kasvanud. 

(CC) The Conversation

Uued ja võimekamad tehisintellekti mudelid on muutunud igapäevaseks: olgu selleks ChatGPT, Claude’i või Gemini uusim versioon – ikka lubatakse meile uusi funktsioone, mida kasutajad saaksid kohe proovile panna. Seekord on aga kõik teisiti.

Kujuta ette, et elad majas, kus omanik võib igal ajal ukselukke vahetada, üüri tõsta või sinu tegemisi läbi akna jälgida, ilma et sul oleks selle üle mingit kontrolli. Just nii kirjeldab Prantsuse valitsus oma praegust olukorda digimaailmas. Tehnoloogiahiidude haardest vabanemine on seal praegu agressiivne riiklik strateegia. 

2026. aasta aprillis teatas Prantsusmaa, et aeg on "digitaalsed ahelad" purustada ning võtta kontroll oma andmete ja taristu üle tagasi.

Me oleme harjunud mõtlema „pilvest“ kui millestki hoomamatust ja kindlast – justkui hõljuksid meie veebid, e-kirjad, fotod ja ärikriitilised andmed kusagil stratosfääris, kaitstuna maiste murede eest. Hiljuti sai see illusioon aga valusa ja leegitseva löögi. Iraani raketirahe ja droonirünnakud Amazoni (AWS) andmekeskustele Bahreinis ja Dubais on meelde tuletanud karmi tõe: pilveteenused on tegelikult vägagi füüsilised hooned täis kaableid, kiipe ja betooni, mis on haavatavad ka kõige konventsionaalsema sõjategevusega.

Aastaid on Androidi ja Apple´i keskkondade vahel käinud vilgas suhtlus, kuid failide saatmine ühest leerist teise on sarnanenud pigem keerulisele diplomaatilisele operatsioonile: vaja on olnud kas pikki kaableid, kalleid "tõlketeenuseid" pilveplatvormide näol või ebamugavaid kolmanda osapoole rakendusi. Kuid nüüd on see aeg läbi – Samsung ehitas silla, mille kaudu saab faile lihtsalt liigutada.

Kujuta ette seda hetke, mil istud hilisõhtul hämaras toas, ekraani külm valgus peegeldumas klaasidelt. Sinu ees laiub tühi must terminal – hirmutav vaikus, mis ootab esimest koodirida. Tavaliselt järgneks sellele tunde kestev dokumentatsioonides tuhnimine, süntaksivigade rägastikus ekslemine ja peavalu mõne puuduva semikooloni pärast. Kuid seekord on kõik teisiti. 

See on olematu samm Samsungi kasutajatele, aga suur hüpe Pixeli telefoniomanikele, sest märtsiuuendustega saabus lõpuks ka mõnede jaoks kauaoodatud desktop mode ehk võimalus oma mobiilist teha arvuti, kui ühendada see välise monitori, klaviatuuri ja hiirega. Samsungil oli see (DeX-i kujul) juba aastaid olemas ja mõnedel Huawei mudelitel.

Tehisintellekti kasutuselevõtus algab tänavu teine laine, mida ei juhi suured AI-keelemudelid, vaid hoopis väiksemad ja täpsemad lahendused, prognoosib Telia ärikasvu juht Margus Vaino. Kuigi kellegi tööd tehisaju veel ära ei võta, muutub see järjest targemaks ning eksib üha harvem.