Google’i värskeim nutikell Pixel Watch 5 toob koos uue Health Guardiani tarkvarapaketiga randmele funktsioonid, mida seni peeti võimalikuks mõõta vaid spetsiaalsete aparaatidega.

Tõsi, ka Huaweil, Samsungil ja teistel on vererõhu mõõtmise funktsioonid mõnes mudelis varem olemas olnud: Huaweil traditsioonilisemalt rannet pigistades, Samsungil algoritmiliselt, aga insuliini pole veel kellaga mitteinvasiivselt mõõdetud.

Plaanisid vaid korraks Instagrami või TikToki kiigata, kuid ootamatult on möödunud mitu tundi. Oled sõltlane? Võõrutuseks on olemas mitu head äppi, mis vahetavad halva rühi ja kehva enesetunde liikumise vastu.

Nähtust nimetatakse doomscrolling'uks ehk lõputuks ja tihti ka negatiivse sisuga ekraani kerimiseks. See on nagu digitaalne must auk, mis imeb endasse aja ja energia, jättes vastutasuks vaid tühjuse tunde.

Elektriautode puhul võrreldakse aku mahtu, laadimiskiirust ja sõiduulatust vahel lausa kümnendkoha täpsusega. Siis valitakse autole suurimad veljed, sest need näevad pildil paremad välja. Tulemuseks võib olla jäigem sõit, kallim rehv ja ühe laadimisega kümneid kilomeetreid lühem teekond.

Kindlasti oled kunagi ärganud pärast pikka, visklemist täis ööd ja tundnud, et oled ikka veel surmani väsinud. Halb uni laastab vaikselt emotsionaalset tasakaalu ja vaimset tervist. Nüüd on aga Texase ülikooli teadlased valmis saanud millegi vajalikuga selles vallas: pehme, nahale kleebitava nutiplaastriga, mis suudab õrnade helilainete abil meie und "häkkida". Ja mis kõige parem – seda täiesti ilma invasiivse skalpelli või kõrvalmõjudest pakatavate ravimiteta.

Kui sinu maakodu kuuris seisab poole sajandi vanune tonnine raudkolakas, mille hingeelust pole sul õrna aimugi, siis võib selle tehisaru hooleks jätta, kui tahad, iidne masin midagi asjalikku taas tegema hakkaks. See pole lihtsalt järjekordne nutiseade, mille menüüdes saad katse-eksituse meetodil orienteeruda, vaid massiivne ja keeruline masinavärk. Kuidas puhuda sellisele uunikumile eluvaim sisse, kui kasutusjuhendid on ammu ajalukku kadunud ning kogenud meistritelt pole enam võimalik nõu küsida?

Pealtnäha süütu soodne tehnikavidin võib avada küberpättidele kodu digitaalse esiukse. Telia küberturbe lahenduste arhitekti Kristjan Aljase sõnul kipuvad inimesed nutividinate puhul vaatama eelkõige hinnasilti, jättes odava tootega kaasnevad riskid tagaplaanile.

„Paljud nutiseadmed on tehtud võimalikult lihtsasti kasutatavaks, kuid turvafunktsioonid on sageli täiesti puudu, sest kaitsemeetmed muudavad kasutamise keeruliseks ja vähendavad müüki,” räägib ta.

Vinüülplaatide müük kasvab. Analoogfotograafia on hipsterite seas moes. Mehaanilised käekellad maksavad rohkem kui nutikellad. See on natuke veider, ent samas loogiline, et inimene igatseb tagasi seda, millest ta oli sunnitud lahkuma ilma, et keegi oleks talle isegi valikuvõimalust pakkunud. Aga vähemalt mõned meist miskipärast tahavad käegakatsutavat mehhanismi, kus sul on tegevuse ja tagajärje suhe kohe täpselt olemas. Kus eksimuse puhul oled süüdi sina, mitte süsteem.

Usaldus on muutunud kurikaelte kõige väärtuslikumaks valuutaks. Ainuüksi tänavu esimeses kvartalis blokeeris sideoperaator Elisa 5,6 miljonit petukõne katset. Kuigi kaitse on tugev, libiseb osa kõnesid siiski pragudest läbi ja üha sagedamini kuritarvitatakse just Elisa nime. Kuidas aga tunda ära, et toru teises otsas pole mitte abivalmis klienditeenindaja, vaid hoopis küberpätt? Kuidas sellist petukõnet avastada, selgitab Elisa infoturbejuht Mai Kraft.

Liiklus on ettearvamatu. Olgu tegemist ootamatult teele astuva jalakäija, rida vahetava uljaspea või lihtsa plekimõlkimisega parklas – kui olukord läheb tuliseks, on tõestusmaterjal sageli olulisem kui kõva hääl. Paljud meist on mõelnud pardakaamera soetamisele, kuid lükanud seda edasi. Põhjus on lihtne: tipptasemel seadmed võivad maksta hingehinda, samas kui odavamad alternatiivid pakuvad vaid frustratsiooni.

Küberkurjategijate veenvamad petukirjad sunnivad ettevõtteid kasutama praktilisi õngitsussimulatsioone, et kasvatada töötajate valmisolekut päris rünnakuteks.

Phishbite’i kaasasutaja ja küberturvalisuse ekspert Urmo Keskel ütles, et pelgalt koolitustest ja slaidiesitlustest ei piisa, sest oskus tekib alles päris olukorda harjutades. Tema sõnul kasutab platvorm simuleeritud õngitsusrünnakuid, mis matkivad tegelikke petukirju ja võimaldavad töötajatel eksimustest õppida ettevõttele kahju tekitamata.