Arvutimaailm FacebookisArvutimaailm Twitteris Arvutimaailm Youtube´isInstagram

Lahendused

Igale probleemile on lahendus.


5 nippi, kuidas enda seadmed homsel digitaalsel koristuspäeval digiprügist puhtaks teha

Sel reedel toimub digitaalne koristuspäev, mille käigus saab korda teha oma digielu ning kustutada seadmetest kogu mittevajaliku info, mis on muutunud digitaalseks prügiks ja müraks.

“Kõik andmed, mida igapäevaselt toodame, transpordime ja salvestame, soodustab digitaalse jalajälje kasvu, millel on negatiivne mõju keskkonnale. Selles mängib suurt rolli ka kasvav digiprügi hulk – erinevad andmed, failid, dokumendid ja kõik muu, mida meil enam vaja ei lähe,” lausus Telia Eesti tehnoloogiajuht Andre Visse.  

Microsoft, Zoom, Slack, Google – millised on 2021. aasta jõujooned digitaalse töökoha turul?

Möödunud aastal hoidsid Microsoft Teams, Zoom ja Google oma rakendustega paljusid ettevõtteid ja organisatsioone töös. Videokõnede kasutajate hulk tõusis hüppeliselt. Tihedas konkurentsis on pereheitmised tavalised. Kuidas kujunevad tuleviku töökoha jõujooned 2021. aastal, analüüsib IT haldusteenuseid pakkuva Iteraction OÜ juht Joosep Truu.

Tehisintellekti närvid toimivad juba inimese omadest paremini

Kui seni suutis robot inimesest paremat ja vähemate vigadega tööd teha vaid korduvate ülesannete puhul, siis esimest korda inimajaloos on tehisintellekt arenenud sellisele tasemele, et teatud funktsioonide täitmisel toimib AI närvivõrgustik inimese ajust paremini, kirjutab Huawei Technologies juhtivarhitekt ja rahvusvahelise tehnoloogia-programmi “Tuleviku seemned” lektor professor Heiko Joerg Schick.

Küberkuritegevusest sai epideemia: 2020. aasta levinuimad petuskeemid

2020. aasta statistika saab olema huvitav. Üht me juba teame - oluliselt suurenenud on nii interneti kasutamine kui küberturvalisuse juhtumid. Kindlasti mängib selles suurt rolli COVID-19 pandeemia, kuid lootust, et koos koroonavaktsiiniga kahanevad ka küberohud, paraku pole.

Sel aastal nägime selgelt, et küberkurjategijad oskavad ära kasutada haavatavaid teemasid, olukordi ja sihtrühmi. Viirustõrjet pakkuva ettevõtte Bitdefender hinnangul tõusid maailmas veebruarist märtsini 2020 haiglate vastu suunatud pahatahtlikud rünnakud 475%. 

Linas Pečiūra: juba praegu on meie elu kolinud “pilve”. Mis saab edasi?

Pilvandmetöötlusteenuste kasv kogu maailmas on jätkuvalt kiire – tulevikus töötlevad pilvepõhised andmekeskused üle 90 protsendi kogu internetimahust. Valdav osa ettevõtetest kasutab pilvetehnoloogiat juba praegu oma äritegevuses. Samal ajal, kui pilve populaarsus kasvab, suurenevad ka tarbijate mured. Turu-uuringud näitavad, et ettevõtete põhimure on seotud andmete turvalisuse ja privaatsusega.

Ligi veerand nutitelefonide omanikest kasutavad sama parooli kõigil kontodel ja äppides

Eesti elanike seas tehtud uuringu tulemused näitasid, et ligi veerand üle 35 aasta vanustest nutitelefonide omanikest kasutab üht parooli kõigi kontode ja äppide jaoks, paljud isegi mitu aastat järjest.

Uuringus tunnistasid 35-44 aastaste seas lausa 22% vastanutest, et kasutavad sama parooli igal võimalusel ning lausa 14% neist ei võta uut parooli kasutusele aastaid.

45-54 aastaste seas tunnistasid riskikäitumist täpselt sama palju ehk 22% vastanutest. 

Miks on vaja nutikella?

Kui ajalooliselt on kvaliteetset käekella peetud edu ja jõukuse sümboliks, siis nüüd ei täida see enam ainult ajanäitaja ja stiilse aksessuaari funktsiooni, vaid on paljude jaoks muutunud asendamatuks igapäevaseks abivahendiks. Nutikelladest on nende paljude funktsioonide tõttu saanud ühed kõige uuenduslikumad seadmed.

Ekspert: mobiiltelefonide turvalisuses on toimunud revolutsiooniline areng

Äristatistika platvormi Statista andmetel leiti ainuüksi selle aasta esimeses kvartalis mobiilseadmetest umbes 1,2 miljonit pahavara paketti. Seadmete turvalisuse tagamine on täna prioriteediks kõigile mobiiltelefonide tootjatele, sest nii nagu areneb nutiseadmete tehnoloogia ja selle kasutamise võimalused, muutuvad üha targemaks ka need, kes telefonides leiduvaid isikuandmeid kurjasti ära soovivad kasutada.

Kuidas valida sobivat elektritõukekat ja mismoodi sellega sõita?

Elektritõukerataste ehk kergliikurite kasutajaid ootab tulevikus ees oluline seadusmuudatus. Elisa seadmete tootejuht Kirill Šapošnikov teeb selgeks tähtsaima, mida pead eelnõust teadma ja jagab nõuandeid ka tulevikukindla e-tõukeratta valimiseks. 

Elektritõukekate suur populaarsus tõi kaasa riigipoolse soovi uut liikumisviisi turvalisemaks teha kõikide liiklejate jaoks. Hetkel eelnõus olevate muudatuste järgi tohib tulevikus elektrilisetõukeratta ehk kergliikuriga sõita ainult kuni 25 km/h.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.