Lahendused

Igale probleemile on lahendus.


Sotsiaalvõrgud ühel paneelil – TweetDeck

(Arvutimaailm 12/09)

? Kuidas hallata paljusid erinevaid sotsiaalvõrke, Twitteri otsinguid ja firma, toodete või kaubamärkide erinevaid infovooge ühes kohas?

! Tweetdeck on üks mugavamaid tasuta lahendusi, mis kuvab erinevate võrkude infovoo tabelina. Postitada saab korraga paljudesse kohtadesse.

Ettevõtete turunduses on kindla koha haaranud erinevad sotsiaalvõrgud – Twitter, MySpace, Facebook, LinkedIN ja teised. Mõnikord on neis kasutusel igaühes ka mitu kontot. Erinevatest veebidest neid kontosid hallata on lõpuks jube tüütu – võtab aega ja pole ülevaatlik.

Kuidas valida printerit?

(Arvutimaailm 12/09)

? Printerit valides on küll selgelt nähtavaid tehnilisi andmeid nagu hind, suurus ja punktitihedus võimalik enne poodi minekut kõrvutada, kuid kuidas teha lõplik otsus ja mida veel vaja teada oleks?

! Printeriostu tehes maksab kaasa võtta testfail ja seesama pilt igal pool välja trükkida. Saab ülevaate nii kiirusest, kvaliteedist kui ka kasutusmugavusest.

Printeri ost ei ole raketiteadus, kuid samas tasuks selgeks teha, millist seadet täpselt vaja on, et kulutused kiirelt üle pea ei kasvaks ega seade liiga nõrgaks ei jääks.

OpenID - globaalne identiteet

(Arvutimaailm 10/09)

? Kui varem räägiti elektroonilise identiteediga seonduvast peamiselt suurettevõtete kontekstis, siis paari aastaga on tänu Web 2.0 võidukäigule see teema muutunud huvitavaks kõigile. Kuidas aga seda lihtsalt kasutama hakata?

! OpenID on elektroonilise identiteedi protokoll, mis on lihtsam ja avatum kui alternatiivsed lahendused ja sobib peaaegu kõigile.

OpenID (OpenID.net) on elektroonilise identiteedi protokoll, mis on lihtsam ja avatum kui alternatiivsed lahendused, milleks on peamiselt SAML2 (OASIS) ja CardSpace (Microsoft). Viimase kahe aasta jooksul on OpenID leidnud toetajaid kõigi suurte ja oluliste tegijate poolt – Google, Microsoft, Facebook, Yahoo, Amazon jpt. Septembris 2009 lubas OpenID kasutusele võtta ka Obama juhitav ühendriikide valitsus, et lihtsustada kodanikele pakutavaid e-teenuseid.

IT kulud väljast ostes koomale

 
? Suurim kokkuhoiu koht IT eelarves on tööjõukulud – kuidas neid mõistlikult vähendada?
 
! Kas või osa IT teenust väljast ostes saab oluliselt kokku hoida ja muuta firma töö efektiivsemaks.

IT riist- ja tarkvara pealt on raske ilma töö efektiivsust löögi alla seadmata kokku hoida. Eriti, kui ostud on tehtud mõistlikult ja oma vajadusi reaalselt hinnates. Pigem vastupidi – töötajate töö efektiivsuse tõstmiseks on tõenäoline, et isegi mõni lisainvesteering IT süsteemidesse tuleks suurele pildile ainult kasuks. Paraku ei aita see aga kuidagi tänaseid kulusid/tulusid paremasse suhtesse saada.

Kuidas olla väärikas tellija arendusprojektis?

(Arvutimaailm 11/09)

? Milliseid kompetentse vajab väärikas tellija tarkvara arendusprojekti juhtimisel?

! Tellija peab kirjeldama oma soovi selgesõnalises lähteülesandes, valima professionaalse, õige partneri, osalema aktiivselt projektis parima valdkonna teadmise ja kompetentsete inimestega, hoidma silma peal arendustööde teostamisel ning õiglaselt vastu võtma tulemuse.

Alustada tuleb, nagu ikka, lähteülesande koostamisest. See peab lühidalt, selgelt ja terviklikult kokku võtma tellija soovi. Soov peab olema ühtemoodi arusaadav nii tellijale, kes ei pruugi olla tuttav IT valdkonnaga, kui IT arendajale.

Seitse üllatust Windows 7 esimesel kasutamisel

(Arvutimaailm 9/09)

? Windows 7 on jõudmas kohe poelettidele. Kas sellega harjub ära? Mis on need uued (ja äkki ka ebameeldivad) asjad, mis vanema Windowsi kasutajat alguses üllatavad või lausa ehmatavad?

! Kui Windows 7 olulisemate kasutajauuenduste taga olevad põhjused endale selgeks teha, siis selgub, et tegelikult on need kõik vaid igapäevase elu arvuti taga lihtsamaks teinud.

Evolution - elu ilma Outlookita

 
? Paljud kontoritöötajad ei kujuta oma elu ette ilma kohvi, suitsupauside ja MS Outlookita.
! Tegelikult on nendeta võimalik kontoritööd teha, kui leida sobivad asendajad. Soovitame näiteks Evolutionit, mis nendest kolmest sobib asendama Outlooki.
 
Paljud firmad on hankinud endale MS Exchange´i serveritarkvaral põhineva koostööhalduse süsteemi, mille kliendiks on just Microsoft Office'i koostisosa Outlook. Tsentraliseeritud kalendri-, meeldetuletuste, ruumide broneerimise ja muu töö halduse võimalused teevad vähegi suuremas firmas kõik hulga lihtsamaks. Kes tahab kontoris odavamalt hakkama saada - hoida kokku poole kontoritarkvara hinnast ehk kasutada mõnda vabatarkvaralist kontoripaketti, jääb just Outlooki asendamisega hätta. OpenOffice.org on dokumendihalduses üsna kaugele jõudnud ja saab üldjoontes juba MS Office´i failivormingutega hakkama, aga e-posti ja kalendri klienti pakett veel ei sisalda.

Kuidas lihtsalt koosolekuaega kokku leppida?

? Kui palju tuleb saata e-kirju enne, kui saab kümne inimesega koosoleku aja kokku lepitud? Harva juhtub, et pakutud aeg kohe kõigile sobib. Seega meilivahetus venib muudkui pikemaks ja pikemaks ning koosolek lükkub järjepanu edasi.

! Doodle on just sellise olukorra vältimiseks loonud veebiaplikatsiooni, aidates osalejatel kohe välja pakkuda neile sobivad ajad.

Mugav, kuid kallivõitu sidelahendus DiVitaselt

DiVitase klient Nokia mobiilis(Arvutimaailm 5/09)

? Kuidas ühendada omavahel nii GSM-, WiFi- kui ka VoIP-tehnoloogiad selliselt, et need suudaksid üksteist täiendada ning et see ettevõttele ka mingit kasu annaks?

! Eelmise aasta novembrist on Eestis olemas DiVitase sidelahendus, mis kõiki neid tehnoloogiaid ühendab, laiendades märgatavalt mobiiltelefoni kasutusvõimalusi.

DiVitase süsteem koosneb kahest komponendist: kliendist (mobiiltelefon) ja serverist, mis ühendatakse ettevõtte võrgusüsteemiga. Lahendus ühendab endas nii GSM-, WiFi- kui ka VoIP-tehnoloogiaid, mis laiendab märgatavalt mobiiltelefoni kasutusvõimalusi ja suurendab mobiiliga rääkimise leviala (nt majades, kus siseruumides kipub levi kaduma, kuid on olemas stabiilne WiFi-ühendus). Samas aitab süsteem näiteks välismaale reisides kõnekuludelt kokku hoida. Kõige selle juures on süsteem ka turvaline, sest kõneserver on firma enda kontrolli all ja üle interneti tehtavad kõned on krüptitud.

ID-kaart õppis selgeks uued trikid

Foto: Kalev Lilleorg(Arvutimaailm 3/09)

? ID-kaardiga on seni saanud osta bussipiletit, käia valimas ja siseneda panka. Nüüd selgub, et varsti polegi enam ID-kaarti e-pileti ostmiseks vaja.

! Käisime Sertifitseerimiskeskuses uurimas ja tõepoolest, igaüks võib teha nüüd lahenduse, milles pilet võidakse müüa mitte ainult isikutunnistusele, vaid suvalisele elektroonilisele kaardile.

Kui oleks vaja kirjeldada Sertifitseerimiskeskuse uusi piletisüsteemi teenuseid ühe SMSi mahus, siis võiks 160 tähemärgiga öelda nii: ID-pileti võib välja anda ükskõik millisele kaardile, millelt on võimalik välja lugeda üht unikaalset numbrit ning mille kasutamise suhtes on kokku lepitud.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.